See võtab enda alla märkimisväärse osa vanalinnast ning toob kokku sadu kauplejaid ja tuhandeid ostjaid. Ka kaubavalik on hansalaadale üldjoontes sobilik, isegi kui vahel kusagilt natuke neoonvärve sisse viskab. Enamik kauplejaid on orienteerunudki sellele, et laadal soovitakse osta toitu ning asju, milles on ehedust ja läinud sajandite hõngu.
Samal ajal pole ostmine ja müümine sugugi kõik, mida hansa nime all pakutakse. Ühte suurde programmi on poogitud ka sporti, kultuuri, käsitööd ja lõbustusi. Kõik üritused pole seotud möödunud aegadega. Näiteks Trepimägi isegi on ju alles üle-eelmise sajandi lõpus ehitatud ning vaevalt et spatsiirstokiga härrasmehed sealt väga sageli ummisjalu võistu üles tormasid. Ent Viljandi hansapäevad ei olegi ju mõeldud autentse taaskehastumisfestivalina, vaid on olemuselt linnapäevad, mis peavad kaasama hoopis rohkem inimesi kui need vähesed, kes oleksid nõus keskaegsed rõivad selga tõmbama ja kaks päeva vaid vardas küpsetatud härga või aganaleiba sööma.