:format(webp)/nginx/o/2025/06/09/16908655t1he7ea.jpg)
Kui keegi oleks mulle siis, kui ma poisikesena Viljandi kruusaväljakutel palli taga ajasin, öelnud, et kannan kunagi Liverpooli särki ja mängin iga nädal sadade tuhandete silmapaaride ees, oleksin ehk muhelenud ja trenni edasi teinud. Aga unistus elas ja kasvas ning mis peamine – jagus neid, kes julgustasid unistama.
Praegu seisab Eesti jalgpall silmitsi suure murega: selliste unistuste sünniks pole võrdseid võimalusi. Liiga palju sõltub klubide asukohast: kas lähedal on vajalik taristu, toetavad lapsevanemad, treenerid või lihtsalt transport, et saaks üldse mängule minna.