/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2025/06/04/16895062t1h0533.jpg)
Terviseamet peab raskete nakkushaiguste Eestisse sattumise ja puhangute tekkimise ohtu suureks, samas on Viljandimaal laste vaktsineerimisega hõlmatus Eesti keskmise lähedal.
«Vaktsineerimise vähenemise tõttu tõstavad unustatud haigused Euroopas ja mujal maailmas taas pead,» märkis Viljandimaa perearst Helve Kansi. «Need haigused ei ole kadunud, vaid ootavad õiget momenti ja otsivad nõrku lülisid – vaktsineerimata lapsi. Karta tuleb haigusi, mitte vaktsiini.»
Tohter soovitas teha suve hakul kõik vajalikud vaktsineerimised, et enne puhkusereise neist abi oleks. Samuti tasub reisi eel perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber ütles, et tänavu on Eestisse mujalt toodud viis leetrite juhtumit ning ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti.
«Tänu tervishoiutöötajate ja terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht on väga suur,» lausus ta. «Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt suurenenud. Samuti oli alles läinud sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja nelja-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeriapuhangust Saksamaa.
Kevad on lasteaia lõpetamise aeg. Vanemad, kelle laps sügisel kooli läheb, peaksid veenduma, et lapsel oleksid kõik koolieelsed vaktsineerimised tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul seitsmeaastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata.
Terviseameti andmetel oli Viljandimaal eelmise aasta seisuga difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 83 protsenti ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 81 protsenti kaheaastastest lastest. Ja näiteks kui 2023. aasta seisuga oli Viljandimaal 14-aastastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigel ajal kordusvaktsineeritud 77 protsenti ning 16-aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu 79 protsenti, siis 2024. aastaks olid need näitajad vastavalt 72 ja 70 protsenti.
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid.
Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele.