Skip to footer
Saada vihje

TÕNIS TULP Kui kaua me veel maadleme?

Tõnis Tulp

Viljandi maadluskeskuse ja noortekeskuse ruumide saaga rong kipub pärast äsjast linnavolikogu istungit olema läinud, üritan aga lisada selle viimastesse vagunitesse veel mõne mõtte, kutsudes üles lõhkumata jätma juba ülesehitatud süsteeme. Eks iga poliitik, kui ta üldse tahab poliitik olla, ürita leida lahendusi, et hundid oleksid söönud ja lambad ka terved.

Öeldagu, mida tahes, aga vähemasti kõrvalseisjale tunduvad asjaosalised olevat kui kaks (või isegi kolm?) sikku purdel, kuigi nad ise väidavad vastupidist. Rendilepingute ja muude asjaga seotud ametlike dokumentide seisu on juba nii palju valgustatud, et ma kõike siin üle kordama ei hakka. Nagunii on teada, et augustis lõpeb maadluskeskuse rendileping linnaga praeguses asukohas Vaksali tänav 2, ja kuigi see sõlmiti teadmises, et seda saab pikendada veel neljaks aastaks, on linnavalitsusel kui ruumide valdajal seaduslik õigus see pikendamata jätta. Seega peab maadluskeskus kõnealustest ruumidest, mille nad omaenda kulu ja kirjadega maadlustreeninguteks sobivaks on teinud, enne aasta lõppu välja kolima. 

Samuti on loetud noortekeskuse päevad endise lennukitehase ruumides, kui ruumide valdajale ei soostuta maksma senisest lausa neli ja pool korda kõrgemat renti kui seni. Seega on omamoodi lõhkise küna ees mõlemad seltskonnad, kelle siht on tegelikult sarnane: et valdavalt noored inimesed ei tolkneks kusagil niisama, vaid saaksid tegeleda meeldiva enesearendamisega.

Kommentaarid
Tagasi üles