JUSTIN PETRONE ⟩ Uueveski oru šveitslased, oravad ja naljakad fantaasiad

Justin Petrone Foto: Elmo Riig

Olin mitu päeva, kui mitte lausa terve nädala plaaninud kohtuda oma sõbra Heikiga, et rääkida temaga Uueveski orust või, nagu mina seda nimetan, Uueveski pargist.

​Minu jaoks on lihtsalt täiesti ilmselge, et suur looduslik ala, mis asub linna keskuse lähedal, on park. Kaartidele on see aga märgitud üksnes oruna, justkui see oleks nii looduslik paik, et sellele pole ametlikku nime tarvis. Kirjutasin sõbrale, et selle paiga ajaloo kohta lähemalt uurida, ja too ütles, et peame kohtuma silmast silma: sellist infot peab ikka vahetult jagama.

Kohtumiseks aega leida osutus keeruliseks. Olin ikka kas Tallinnas, Tartus või lihtsalt liiga väsinud, nii et see lükkus üha edasi. Siis ühel päeval ilmus Heiki toidupoes minu kõrvale, korv näpus. Oli jälle üks nendest niinimetatud Viljandi hetkedest: inimene, kellega oled soovinud kohtuda, ilmub ühtäkki justkui nõiakombel välja. Olin Uueveski selleks hetkeks peaaegu ära unustanud.