Koolilõpetajad sättisid uuel eksamil sõnu ritta

Enne lugemisülesandesse süvenemist harjutasid eksaminandid õppejuhataja ärgitusel paari toonust tõstvat nippi: kui energia kipub kaduma, tasub sügada oma ninajuurt ja masseerida kõrvu.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeva hommikul istusid ärevad abituriendid koolipinki, et läbida koolilõpuspurdi esimene etapp — eesti keele riigieksam, mis oli sootuks teistsugune kui varasematel aastatel.

Viljandi Paalalinna gümnaasiumi aula ukse taga valitses enne kella kümmet ühtlane sumin. Ärevil abituriendid, mõni rõõmsama ja mõni kartlikuma ilmega, ootasid, millal neid tähestiku järjekorras eksamiruumiks muudetud saali kutsutakse.

Paljudel olid kaasas pudel vett, šokolaaditahvel, salvrätikud ja mitu pastakat. Eksami tegemiseks ettenähtud kuue tunni jooksul võis neid kõiki vaja minna.

«Natuke närviline tunne on,» tunnistas seina ääres oma nime hõikamist ootav abiturient Mairi Närripä. «Aga arvan, et see praegune eesti keele eksam sobib mulle isegi rohkem kui varasem kirjand.»

Ka tema kõrval seisvale Jaanika Valmsenile tundus lugemisülesandest ja lühikirjandist koosnev eksam veidi lihtsam ja konkreetsem kui pika kirjandi kirjutamine.

«Eks see uus eksam tekita väheke hirmu küll, aga arvan, et mul on sellest lihtsam läbi saada kui teisest,» ütles Sten Puskar ja sammus tühjade kätega eksamiruumi — temal polnud turgutust vaja. Kaur Tomson tunnistas see-eest, et ei karda midagi.

Õpetajatele viimane eksam

Õpilastest sootuks rohkem ärevil olid Paalalinna gümnaasiumi emakeeleõpetajad Hille Alver ja Sirje Pärn. Neile oli see viimane gümnaasiumi riigieksam selles koolis, kus nad olid kunagi ise õppinud ning kuhu nad kohe pärast ülikooli lõpetamist tööle asusid.

«Emotsionaalselt on see raske, sest mingi ajajärk saab siin koolis ja majas ümber,» tõdes XII-a klassi õpetanud Sirje Pärn. «Küpsuskirjandi päev on alati olnud meie koolis väga oodatud ja tähtis. Viimane kord võtab ka enda küljest nagu väikese tüki ära.»

XII-b klassi õpetaja Hille Alver lisas, et mõistagi on pedagoogid linnas tehtavate ümberkorralduste mõttega juba harjunud, kuid seda pidulikum ja tähenduslikum on riigieksami päev.

«Täna hommikul tundsin, et mul on kogu aeg klomp kurgus. Ja tegelikult on ka pisar  silmanurgas, sest ühtlasi on see meile mõlemale viimane eesti keele lõpueksam gümnaasiumis,» tõdes ta.

Nii Hille Alver kui Sirje Pärn on otsustanud jääda Paalalinna gümnaasiumi põhikooliklasside emakeeleõpetajaks. Seega valmistasid nad abituriente osaoskuste eksamiks ette esimest ja ühtlasi viimast korda.

«Loodame, et kõik läheb hästi. Oleme lapsi õpetanud nii, kuidas oleme osanud ja jõudnud,» rääkis Sirje Pärn. «Nad on kaksteist aastat koolis käinud ja saavad hakkama. Oleme püüdnud neile ikka kindlustunnet sisendada.»

Hille Alveri sõnul tegid Paalalinna gümnaasiumi õpilased varem koolis katseeksami ning tänu sellele olid nad uue eksamivormiga kursis. «Ma ei usu, et neile midagi tõeliselt raskust tekitab,» lausus õpetaja.

Sirje Pärn lisas, et loodetavasti kehtivad kokkulepped ka selles osas, kuidas õpetajaid on instrueeritud ja kuidas töid hinnatakse. «Tähtis on, et õpilased ei peaks pettuma. Et kõik see, mida nad on meilt kuulnud, kajastuks ka tööde hindamises.»

Kõrvad punaseks!

Veidi enne kella kümmet, kui raadios kõlas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo tervitus, andis õppejuhataja Janika Kivistik saalis koha leidnud noortele kaasa  viimased toetavad sõnad.

«Õpetajad ei ole täna öösel maganud, aga olen kindel, et teie olete seda teinud. Olete valmis lõpuspurdiks!» sõnas ta.

Ühtlasi õpetas Kivistik noortele paar toonust tõstvat nippi: kui energia kipub kaduma ja mõtted kokku jooksma, tasub sügada oma ninajuurt ning masseerida kõrvu — mida punasemad on kõrvad, seda rohkem energat kehas liigub.

Seejärel avas välisvaatleja, maavalitsuse riigivara talituse juhataja Lembo Neerot suured ümbrikud ning õpetajad jagasid eksamilehed noortele kätte.

Paalalinna gümnaasiumis sooritasid esmaspäeval eesti keele riigieksami 52 abiturienti ja kolm varem kooli lõpetanud noort.

Kogu maakonnas näitas esimesel riigieksamil teadmisi 406 gümnasisti ja varem lõpetanut. See on tänavu Viljandimaal suurima osalejate arvuga eksam.

ARVAMUS

JANIKA KIVISTIK,
Paalalinna gümnaasiumi õppe­juhataja

Uutmoodi eksami elluviimisega on kiirustatud ja see on endaga kaasa toonud omajagu segadust. Seda oleks pidanud esimesena sooritama need õpilased, kes on õppinud uue õppekava järgi. Praegused abituriendid on teadmisi omandanud veel vana õppekava järgi ja selle eesmärgid on olnud veidi teistsugused.

Tagasi üles
Back