Politsei uurib aastase pausi järel süütamist vanalinnas

Korteri välisuks hävis pühapäeva hommikul tekkinud põlengus täiesti ning päästjad pidid tulekollete avastamiseks lõhkuma osa seina. Kustutamine käis tuletõrjujate sõnul kiirelt ja majale ohtu ei tekkinud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vaevalt aasta said Viljandi vanalinnas elavad inimesed elada teadmises, et süütamised nende kodu ümber on lõppenud. Taas on põhjust arvata, et keegi püüdis maja põlema panna.

Pühapäeva hommikul veidi enne kella poolt üheksat sõitsid päästeautod sireeni huilates jälle sellesse vanalinna kvartalisse, kus poolteist aastat tagasi tegutses sarisüütaja. Seekord oli põlema pandud Munga ja Lossi tänava nurgal asuva puidust kortermaja teise korruse korteri välisuks.

Elanikud akna peal

Kui päästjad sündmuskohale tõttasid, teadsid nad, et korteri välisuks on leekides ja selle taga on elanikud lõksus. «Korteris olnud inimesed olid akna peal, kui päästjad kohale jõudsid,» vahendas Viljandi päästepiirkonna juhataja Jüri Soovik.

Otseselt päästa ei tulnud aga kedagi. Ehkki suitsu oli kõvasti ja uksel võis näha ka väikseid leeke, oli põleng siiski nii pisike, et elanikud võisid majast lahkuda tavapäraselt ukse kaudu.

Sooviku sõnul oli keegi juba enne päästjate tulekut ust veega kastnud. Tulekahju kustutamiseks kulus mõni minut. Paraku pidid päästjad osaliselt lahti võtma ka ülemise tala pealse seina, sest tulekolded olid juba sinna pugenud.

Selle, mis Lossi tänav 9 asuvas majas tol hommikul täpselt juhtus, selgitab välja  politsei uurimine. Prokuratuur on juhtunu suhtes alustanud kriminaalmenetlust süütamise kahtlusega.

Viimane selline kriminaalmenetlus lõppes detsembris, kui 22-aastane Urmo sarisüütamiste eest sundravile saadeti.

Noormees on ravil Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas ja välja ei pääse. Seaduse järgi võiks ta juuni keskel esimest korda taotleda sundravi lõpetamist. Ravi saaks lõppeda juhul, kui arstid ta terveks tunnistaksid.

Taas süütamine

Selles, et põleng sai alguse süütamisest, olid pühapäeval veendunud kõik majas elavad inimesed, kellega ajakirjanik vestles. Küsimus oli vaid selles, kes süütas ja miks.
Põlenud uksega korteri all elava mehe jutu järgi oli üritatud süüdata ka tema korteri ust, kuid see ei võtnud tuld. Tema sõnu kinnitasid väiksed põlemisjäljed uksel.

Hävinenud uksega korteri omanik «Sakalaga» rääkida ei tahtnud. Ajalehe andmetel
üürisid kuni pühapäevani korterit noored inimesed. Esmaspäevaks oli eluruum asjadest tühjaks tõstetud.

Kõik «Sakalaga» vestelnud vanalinna elanikud tõmbasid juhtunu järel paralleele 2010. aasta suvel ja sügisel puhkenud tulekahjudega. Siis algas põletamiste laine juuni algul ühe puuriida süütamisega. Esimene suur põleng oli 14. juunil, kui Munga tänaval süttis 42 boksiga puukuur.

2010. aasta oktoobris tabatud Munga tänava elanik mõisteti süüdi viies süütamises. Ehkki kohtu alla antud Urmo väitis, et pole neid põlenguid korraldanud, leidis kohus, et just tema on sarisüütaja. Tervislikel põhjustel saadeti mees vangla asemel sundravile ja süüdi teda ei mõistetud.

Jüri Soovik tunnistas, et pühapäevane tulekahju ajab ka päästjad ärevile. «Mõistan selles piirkonnas elavaid inimesi täielikult,» nentis ta. «Süütamine on minu meelest üks raskemaid kuritegusid. Mina paigutan selle tapmisega samasse kategooriasse, sest inimene ei saa ennast süütamise korral kaitsta.»

Soovik avaldas lootust, et politsei suudab süütaja tabada ning rohkem kahtlasi põlenguid vanalinnas ei tule.