:format(webp)/nginx/o/2023/08/16/15526209t1h667f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/27/16873097t1h4a82.jpg)
Kui möödunud suvel jagas sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sotsiaalmeedias lootusrikkalt videot sellest, kuidas jala haruldase väärarenguga Gert astub iseseisvaid samme, siis praegu on uudised kurvemad: eelmisel nädalal kuueaastase Gerdi jalg amputeeriti.
Viljandis elava Gerdi raviteekond on olnud käänuline. Kui ta oli kaheaastane, diagnoositi tal parema jala komppöidsus ning sääre- ja pindluu lühenemine. Sealtpeale on olnud hulk rahvusvahelisi konsultatsioone ja tehtud mitu operatsiooni. Abi on otsitud kipsist, lahasest, ortoosist ja füsioteraapiast.
Vahepeal oli olukord igati lootustandev: Gert on iseseisvalt kõndinud, jooksnud ja õppinud isegi rattaga sõitma. Selle aasta jaanuaris jõuti siiski amputeerimisotsuseni.
Operatsioonieelne aeg oli tulvil pisaraid ja hirmu. Nüüd, mil raske operatsioon seljataga, ootab vahvat poissi ees tulevik ilma pideva valuta. Praegu aga vajavad Gert ja tema ema Gerty-Brita Rand vaimset tuge rohkem kui kunagi varem ning Lastefond on asunud nende toetuseks annetusi koguma.
/nginx/o/2025/05/27/16873098t1hd611.jpg)
"Gert oli vaid päev vana, kui tal pandi jalg kipsi, et see sirgu saada. Esimene operatsioon oli tal kolmekuuselt. Kuna olukord pärast operatsiooni ei taandunud, sain aru, et tegu on üsna tõsise probleemiga. Jalaga ei olnud endiselt kõik hästi ja see oli deformeerunud," vastas Gerty-Brita Rand küsimusele, millal ta sai aru, et lapsega ei ole kõik hästi.
Ema selgitust mööda tähendab komppöid seda, et nii varbad kui ka pöid on suunatud keha keskjoone poole ning kõndides toetub laps pöia välisservale, mitte tallale. "Gert ei saanud parema jalaga astuda. Ta kandis erijalanõusid."
Sellele, kui olukord oli olnud juba lootustandev, järgnesid tagasilöögid: Gert oli alatihti haige ning teda vaevasid nii alaselja- kui ka peavalud. "Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin endale teadvustama, et seda jalga on üsna võimatu päästa."
Aastal 2023 oli Gerdil Tallinnas operatsioon, mille käigus pandi jalga vardad ja kruvi. Pärast seda hakkas tervis halvenema. "Ta oli tihti haige ja jalg deformeerus tagasi sünnijärgsesse asendisse," rääkis ema.
/nginx/o/2025/05/27/16873101t1hafef.jpg)
Jaanuaris jõuti arsti juures järeldusele, et jalga säilitada ei saa. "See oli nii luustunud ja jalalabast allapoole poleks mingit liikuvust kunagi tulnud," põhjendas ema.
See teadmine oli talle šokeeriv. "Mõtlesin: kuidas, mis, miks ... Aga olen tänulik, et meie ümber on perekond, Lastefond, head arstid ning Viljandi linnavalitsus, kes on meid aidanud ja olnud olemas, nii kuidas võimalik."
Gerty-Brita Rand tõdes, et muidugi on poja olukorda raske mõista ja teekonda on saatnud palju pisaraid, kuid poiss on vapper. "Ta on tõesti selle kõige juures väga positiivne ja mõistev."
Rand nentis, et olukord on emotsionaalselt väga keeruline ja ilma perekonnata oleks olnud seda teekonda raske läbida. "Minus on alati olnud lootus, et ühel hetkel olukord laheneb. See kulmineerus amputeerimisega, aga tehtud sai valik, mis on lapsele parim."
Psühholoogilist abi on perekond saanud just tänu Lastefondile. "Meie psühholoog on tõesti imeline," lausus Rand tänulikult ning tõdes, et praegu vajavadki nad enim just vaimset tuge. "Meie psühholoog hakkab käima Viljandis, et meil olemas olla."
Gerdi jalg amputeeriti kolmapäeval, haiglast koju jõudis ta pühapäeval ja nüüd tuleb uue olukorraga harjuda. Jalal tuleb praegu iga kolme päeva tagant sidemeid vahetada. Proteesi ei saa tegema hakata enne, kui turse on taandunud. Seejärel ootab ees taastusravi.
Gerty-Brita Rand avaldas tänu kõigile, kes on aastate jooksul peret toetanud. "Saada toetust inimestelt, keda ise isiklikult ei tunne, teeb südame soojaks," märkis ta ning lisas: "Kui olukord tundub esmapilgul täiesti lootusetu, siis anna aega ja küll ka lahendused jõuavad varem või hiljem."
Pere teekonda parema homse nimel saab toetada, valides www.lastefond.ee/anneta vormist "Psühholoogiline tugi Gerdile ja tema perele".
/nginx/o/2025/05/27/16873102t1h3967.jpg)