Väetised kergitasid viie veekogu nitraadisisalduse liiga suureks

Kariste järve seisundit seirati viimati 2023. aastal ja lämmastikusisaldus oli aasta keskmisena 1,9 mg/l. See tähendab halba seisundit. Foto: Elmo Riig

Viljandimaal on tervenisti viis veekogu, mille nitraadi- või lämmastikusisaldus on normist tunduvalt suurem. Ökoloog Marko Vainu sõnul on mineraalväetiste kasutamine nõukogude ajaga võrreldes kasvanud ja et taimed ei suuda neile mõeldud suuri väetisekoguseid alati ära kasutada, jõuavadki need veekogudesse. 

Põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatakse põllumajanduspiirkondades nitraaditundlikud alad, kus põllumajandus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 milligrammi liitris (mg/l) või mille veekogud on põllumajandusest tingituna kinni kasvanud või eutrofeerumisohus. 

Kliimaministeeriumi tellimusel on Tallinna ülikoolis tehtud rakendusuuring "Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõju analüüsiga". Selle vastutava täitja, Tallinna ülikooli teaduri, geoökoloog Marko Vainu hinnangul võiks uuringu järgi nitraaditundlikuks alaks kuulutada kogu Eesti territooriumi.