JUHAN-MART SALUMÄE ⟩ Maadlejad ja noortekeskus mahuvad koos Viljandisse ära

Praegu tegutsev nõndanimetatud vanas pangahoones maadlusklubi Tulevik. Linn tahab nüüd sinna kolida Viljandi noortekeskuse. Foto: Elmo Riig

Viljandi maadlusklubi ruumide tuleviku teemal on õhku visatud palju asjatuid võrdlusküsimusi, mis ei vii diskussiooni edasi. Jutt osalejate arvust, võidetud medalitest ja muust sellisest ei ole praegusel juhul oluline ning pigem sünnitab vastandumist. Probleemi tuum asub teises kohas ning sellele on võimalik leida lahendus.

Noortekeskus ja maadluskeskus pole teineteist välistavad, mistõttu ei tohiks diskussioon taanduda tasandile "Kaob üks või teine". On kahetsusväärne, et selline hoiak üldse on tekkinud. Küsimus on selles, kui suurt hinnasilti see kohalikule maksumaksjale peaks tähendama. Eelmisel aastal tutvustati volikogule linna hallatavate asutuste juhtimise ja teenuste korraldamise optimaalse tegevusmudeli väljatöötamise raportit. Paraku jääb mulje, et aasta tagasi kõlanud järeldused on paljude kõrvust mööda tuisanud.

Mustvalgelt lugedes oli raporti eesmärk leida optimaalseid lahendusi linna juhtimiseks ning see annab suunised järgmisteks põhimõttelisteks muudatusteks, mis aitavad meil ka järgmised viis kuni kümme aastat elujõulisena püsida. Raport sõnastab üheselt: "Demograafilised tegurid, riigi rahanduse olukord, üldine majanduskonjunktuur ja praegune linna finantsolukord loovad kokkuvõttes olukorra, kus teenuste korraldusmudelite ja kulude ülevaatamine on juba lähimas perspektiivis kestliku arengu tagamiseks möödapääsmatu".

Ükski raport pole käsulaud, mida kinnisilmi järgima peaks, kuid olukorra tõsiduse ilmestamiseks nimetame mõnda ettepanekut, mis selles raportis on linna finantsilise võimekuse parandamiseks esile toodud: nukuteatri, Kondase keskuse ja Perepesa tegevuse lõpetamine; lasteaia osalustasu tõstmine maksimaalseks ehk 20 protsendile alampalgast; huvikoolide osalustasu tõstmine 25 protsendini põhitegevuse kuludest.

Need on karmid ettepanekud, mille teokstegemine tooks küll kiired lahendused eelarvelisele kitsikusele, aga muudaks Viljandi üheks mannetuks väikelinnaks. Sestap pole ükski neist tõsimeelselt ei linnavalitsuse ega volikogu laual. Küll aga on volikogu lauale ja avalikele aruteludele jõudnud mitu teist raportis sisalduvat ettepanekut, sealhulgas loobumine rendipindadest, muu hulgas noortekeskuse ruumidest.

Noortekeskuse ruumid on praegu linnale kõige kulukam rendipind: hind maksumaksjale on enam kui 80 000 eurot aastas. Sellegipoolest on need talvisel ajal jahedad ning paraku on omanik linnale öelnud, et lisainvesteeringuid ta teha ei plaani. Kui tahta neid ruume soojemaks saada, peaks neid veelgi enam kütma ja see omakorda võib tähendada kuni 10 000 euro suurust lisakulu. Ühtlasi on omanik igal aastal rendihinda tõstnud. Seega pole laest võetud perspektiiv, et noortekeskuse Lennukitehases jätkamine tooks hinna suuruseks ligikaudu 100 000 eurot aastas. See pole jätkusuutlik lahendus.

Pikaajalised rendilepingud kajastuvad linna võlakoormuses, sest meil on kohustused teiste osapoolte ees. Seega mida rohkem on linna asutusi rendipindadel, seda suurem on linna võlakoormus ning see pärsib otseselt laenuvõtmise võimekust praegu ja ka tulevikus. Linna jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline viia allasutused võimalikult palju omadele pindadele. Alati pole see võimalik sobiva taristu puudumise tõttu.

Kunagises pangamajas on aga noortekeskusele sobilik pind. Seda on kinnitanud noortekeskuse juhataja ning abilinnapea Are Tints on "noorteka" ja trikipargi sümbioosi olulisusest kirjutanud ka Sakala veergudel. Noortekeskuse kolimine nõndanimetatud pangamajja tähendaks linnale igal aastal circa 50 000 eurot kokkuhoidu ehk järgmise nelja aastaga oleks kokkuhoid circa 200 000 eurot. Võttes arvesse, et rendihind on järjepidevalt tõusnud, võib potentsiaalset kokkuhoidu veel suuremana näha. 

Mõistagi oleks ideaalne, kui noortekeskusel oleks täiesti uued unikaalsed ruumid, kuid selline lahendus käib linnale üle jõu. Kompromisse on tehtud ka teiste rajatiste puhul alustades linnastaadionist ja lõpetades muusikakooliga. Ometi ei räägi keegi nende puhul, et tegu oleks sobimatute rajatistega. Ka pangamajja minek tähendab kompromisse, kuid mitte pärssivaid. Võib kaaluda isegi uue hoone ehitamist, kuid uut hoonet on tarvis Krõllipesa lasteaia Krõlli õppehoone asemele ja linn ei saa ju valimatult ehitada.

Siit jõuamegi järjega maadlejateni. Faktiliselt on Viljandis olemas ruumid, mida maadlejad saavad tasuta kasutada – spordikoolis. Paraku on need puudulikud, sest viimase 25 aasta jooksul pole ükski linnavõim pidanud vana spordihoonet piisavalt suureks prioriteediks. Sestap ei kannata need ruumid võrdlust maadluskeskuse praeguste ruumidega, mida maadlusklubi Tulevik linnalt rendib. Kehtiv leping on sõlmitud sõnaselgelt viieks aastaks ning pikendamise võimaluse kohta on kirjas: "... on võimalus lepingut pikendada kuni 4 aastaks, kui pooled selles kokkuleppele jõuavad". Paraku pole pooled selleni jõudnud.

Viljandi linna peamine eesmärk peaks olema tagada siinsetele maadlejatele head treeningutingimused ning sarnaselt sõudjate, käsipallurite, kergejõustiklaste ja teiste ruumidega võiksid need olla maadlejatele tasuta kasutada. Seega võiksime keskenduda sellele, kus need ruumid asuksid. Leiame, et Viljandis on võimalik jõuda sobiva lahenduseni oma taristu sees. 

Kõikide märkide järgi alustab 2027. aasta sügisel tööd veekeskus, kus hakkab toimuma õpilaste ujumisõpe. Juba eelmise linnavalitsuse seisukoht oli, et see tähendab Jakobsoni kooli ujula sulgemist. Lahtine on, mida teha selle suure pinnaga. Leiame, et ujula asemele oleks võimalik rajada maadlejatele sobivad ruumid. Seal on põrandapinda võrdväärselt praegu pangahoones olevaga, pesu- ja saunaruumid on juba käepärast ning on ka abiruumide võimekus. 

Maadlejate Jakobsoni kooli ruumidesse kolimine on mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks ei tekitaks me olukorda, kus üks kompleks linnas jõude seisab. Sealjuures saaksime hoida neid ruume endiselt linna spordielu jaoks kasutuses. Teiseks võiks sellest võita Jakobsoni kool, mis saaks neid ruume päevasel ajal oma liikumisõpetuse tundide tarbeks kasutada. Jakobsoni koolile säiliks mitmekesine tundide läbiviimise võimalus.

Kolmandaks on Männimäe otsa juba koondunud oluline osa sporditaristust, mistõttu oleks võimalik maadlejatel kasutada ka staadioni, lähedal paiknevat terviserada ja kokkulepete korral jalgpallihalli. Neljandaks saaks maadlejate tulevik veelgi kindlama vundamendi, sest isegi nelja-aastane pikendus kesklinnas tähendaks ajutist lahendust, mistõttu oleks meie meelest põhjendatud võimalikke ruume koos maadlusklubi ja -liiduga arendada.

Majutusvõimaluste loomine ujula ruumidesse oleks küll raskendatud, aga maadlusklubi saaks seni rendiks makstud summad suunata majutusteenuse korraldamiseks lähedal paiknevas külalistemajas ning seeläbi oleks jõudu juures ka Viljandi ettevõtlusel. Viiendaks: selliseks investeeringuks on lootust leida piiratud tingimustes välisvahendeid, mida näiteks uue trikipargi ehitamise kohta öelda ei saa.

See lahendus oleks realiseeritav kahe aasta jooksul, aga see eeldab, et linn, maadlusklubi ja maadlusliit suudavad koos lahenduse poole liikuda. Siis on lootus leida kestlik lahendus ning kokku leppida niinimetatud üleminekuperioodi lahendustes.

​Loo esialgses versioonis oli ekslikult kirjas, et sobilik pind on vana pangamaja taga. Sobilik pind on siiski pangamajas sees. Loo toimetaja Triin Loide palub vabandust.