/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2025/05/22/16864199t1h0981.jpg)
Ühest küljest on mõneti keeruline muinsuskaitseametile ette heita seda, et ta üritab oma tööd teha. Lossimägede ja nende ümbruse kaitsmine seda ju kahtlemata seda on.
Ühest küljest on mõneti keeruline muinsuskaitseametile ette heita seda, et ta üritab oma tööd teha. Lossimägede ja nende ümbruse kaitsmine seda ju kahtlemata on.
Muinsuskaitseamet ongi loodud selleks, et kaitsta ajaloolisi väärtusi ja miljööd. Piltlikult väljendudes seisavad need ametnikud selle eest, et midagigi meie ajaloolisest pärandist säiliks ning meie ümbrus ei kattuks ülimoodsate äripindade ja uusarendustega. Samamoodi seisab keskkonnaamet selle eest, et eraomanike ja omavalitsuste ärihuvid ei kahjustaks ülearu keskkonda, olgugi see teinekord inimeste tahtmistele kriipsu peale tõmbamine.
Nii et kindlasti ei saa öelda, et muinsuskaitseametnikud olgu vait, küll me ise teame paremini, kuidas oma elu korraldada. Võimalik, et üldjuhul teamegi, aga mitte miski ei välista näiteks seda, et mõni linnavalitsus või volikogu leiaks ilma riigiametite lubade ja järelevalveta, et Viljandi järve äärsele luhale oleks mõistlik ehitada ridaelamud. Võib ju leiduda ka selline inimene, kelle arvates on lossimäed üldse mõttetu nähtus ning lihtsalt hea krundi raiskamine. Millise kortermajade kompleksi sinna ehitada saaks ...
See aga ei tähenda, et linnavalitsuse ja riigiameti koostöö peaks käima jäigalt ning teist poolt üksnes vormi täiteks kaasates. Et omavalitsust ei peaks üldse kuulama ning teisejärgulisena kõrvale heitma. Üldiselt õiget asja ajava riigiameti pädevus ei saa olla lõputu ning mingites küsimustes peab jääma sõnaõigus omavalitsusele. Näiteks tundub viljandlastele jutt sellest, et pärimusmuusika aida juurde on tekkinud parkla, mille tihe liiklus häirib ordulinnusesse minejaid, võrdlemisi naeruväärne. Keelumärgi alt sõidavad sinna ikka üksnes pärimusmuusika aita teenindavad sõidukid, kes seal ka tõepoolest pargivad. Kuidas peaks pärimusmuusika keskus siis toimetama, kui seal ei või autod parkida?
Mõnigi osa muinsuskaitseala kaitsekorraeelnõust, mis iseenesest on ju vajalik, jääb veidi segaseks ja paratamatult tekib küsimus, kas kuskile ei peaks siiski piire tõmbama. Kas sajuvee äravool ei peaks olema siiski omavalitsuse rida? Mismoodi on järveäärne luht park? Miks tahab muinsuskaitseamet kõrghaljastuse üle kontrolli saada?
Neile küsimustele võivad olla head vastused, aga need vajavad arutamist ja kompromisse. Nii et kui muinsuskaitseamet märkis, et seaduses tegelikult puudub nõue, et riigiamet peaks laua taha kutsuma ka linnavalitsuse, siis alustada võiks hoopis sellest, et see nõue peaks seal olema. Linna- või vallavalitsusi ning volikogusid ei tohi kõrvale lükata kui teise- või kolmandajärgulisi nähtusi, kellel sõnaõigus täiesti puudub.