JUHTKIRI ⟩ Seadust ei saa ega tohi võtta oma kätesse

Sakala logo Foto: Sakala

Inimene võtab laenu ja haihtub seejärel õhku. Tekstisõnumid kaovad kui mutiauku, sotsiaalmeedias blokeeritakse laenaja ära ning seejärel vahetatakse ka telefoninumbrit. Inimene läheb poodi, märkab midagi põnevat ja sokutab selle endale tasahilju hõlma alla. Seejärel pistab ta punuma. Inimene näeb tänaval jalgratast, mis ei kuulu talle, pusib veidi ning seejärel sõidab rattaga minema. Laenajast on foto, poe- ja rattavaras jäid kaamerasilma ette –​ klaar, võtame pildid, paneme netti või poeseinale üles ning anname kõigile teada, kellega tegu on. Maksku võlg ära või toogu ratas tagasi, siis võtame pildi maha!

​Enamik inimesi on selliseid pilte sotsiaalmeedias või poeseinal näinud, seejuures ei pruugi pähegi tulla, et seaduserikkujaid on juhtumisi nüüd juba mitu. Mitte ainult pildil olija, kes muuseas ei pruugi üleüldse mitte milleski süüdi olla, vaid ka postitaja, sest päris niisama ei või keegi teise pilte jagada ja tema kohta süüdistusi levitada. Andmete töötlejal – ja seda pildi avaldaja just nimelt on – peab olema selleks õiguslik alus ning isehakanud laenukontori pidajal ei ole õiguslikku alust ei laenaja andmeid levitada ega ka omatahtsi karistuseks avalikku häbistamist määrata.

​Seejuures ei ole õiguslikuks aluseks mõistagi ka see, et kuskile lepingusse on mingi punkt kirja pandud. See võib nüüd segaseks jääda, nii et toome teistsuguse näite. Te võite meeleheitest või näljast olla nõus sellega, et tööandja maksab teile täistööaja eest 500 eurot, aga Eesti riik ei ole sellega teps mitte nõus. Miinimumpalgast väiksemat palka ei tohi maksta, järelikult võite te sellisele lepingule alla kirjutada, ent see on õigustühine ning selline tööandja rikub seadust. Nõndasamuti on keelatud omatahtsi fotode levitamine, ka selliste, mille kohta inimene on justkui nõusoleku andnud.