:format(webp)/nginx/o/2022/12/28/15048937t1haad2.jpg)
/nginx/o/2025/05/20/16858763t1hffbf.png)
Küberkurjategijad on teinud Eesti rahvusringhäälingu veebiuudiste lehekülgedest süvavõltsingud, püüdes saatejuht Andres Kuuse ning ministrite Kristina Kallase ja Igor Taro piltide abil kergeusklikelt raha välja petta. Veebipolitseinik Elerin Tetsmanni sõnul ei meenugi talle kohe, et küberpätid oleksid nii peenelt ERR-i uudisteportaali jäljendanud.
Küberpätid tegid rahvusringhäälingu veebiuudiste leheküljest mitu valekoopiat, milles on jäljendatud Andres Kuuse intervjuud Kristina Kallasega. Tekstid on sama kirjaga nagu õiges rahvusringhäälingu uudistekanalis ja keeleliselt enam-vähem korrektsed.
Veebipolitseinik Elerin Tetsmannile ei meenunud otsemaid, et ERR-ist oleks varem selliseid valelehekülgi tehtud. "Delfist on sellist sisu palju," lisas ta.
/nginx/o/2025/05/20/16858764t1h71c2.png)
Valvsal kodanikul, kes niisugust lehekülge näeb, soovitab veebipolitseinik sellest teada anda küberkaitse küsimustega tegelevale töörühmale CERT-EE e-aadressil cert@cert.ee. "Nemad aitavad lehekülje veebist eemaldada. Loomulikult võib info ka veebipolitseinikule edasi anda," lausus Tetsmann.
Eesti rahvusringhäälingu kommunikatsioonijuhi Pille-Mai Helemäe sõnul on nad teadlikud, et liikvele on läinud ERR-i imiteerivad võltsingud. "Oleme nendest ka raporteerinud. Sarnaseid lehti on varemgi levinud ja nendestki oleme teada andnud. Loodame, et inimeste veebiteadlikkus on ajas kasvanud ja kutsume omalt poolt üles mitte klõpsama kahtlastel linkidel ning kontrollima alati infoallikate usaldusväärsust. Kindlasti ei avalda ERR ühtegi üleskutset ega linki võimalikele investeerimislehtedele. Ainuüksi see võiks lugejas kahtlust äratada. Pettuste leviku takistamiseks võiksid inimesed sellistest lehtedest ka ise raporteerida, et vähendada nende ringlust veebis," ütles Helemäe.
Küberturbeettevõtte Cybers partner Ronnie Jaanhold kirjutas Postimehes, et süvavõltsing võimaldab olemasoleva video- ja helimaterjali põhjal luua uue video, kus inimene näiliselt räägib sõnu, mida ta päris elus kunagi öelnud pole. Võltsitud videoid luuakse keeruka tehisintellekti ja masinõppeprogrammide abil. See kõik on tavainimestele kättesaadav, sest arvutid on piisavalt võimsad, et videotes inimestele sõnu suhu panna ja neid tehnoloogiaid kasutada. Seega tasub infooperatsioonide ohvriks langemise ennetamiseks olla igasuguste sotsiaalmeedias levivate klippide suhtes skeptiline ja uurida ka teistest allikatest nende tausta.
Massachusettsi tehnoloogiainstituut (MIT) on loonud veebilehe, kus saab kätt proovida süvavõltsingute tuvastamisel ja harjutada infooperatsioonide äratundmist.