KAUPO KASE ⟩ Kes seisab tervikliku elu eest maakondades?

Hiljuti külastas Viljandimaa omavalitsuste liitu Eesti regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (pildil). Foto: Alar Karu

Eestis on kujunenud tavaks käsitleda riigi arengut valdkonniti: energeetika, haridus, põllumajandus, tervishoid, ettevõtlus, sotsiaalhoolekanne, teedehoid, raudtee ja nõnda edasi. Iga valdkond liigub oma suunas, oma ministeeriumi silotornis, oma strateegiadokumendi ja eelarve alusel.

Aga Viljandimaa inimene elab oma elu keskel, mitte ametkondlike piiride sees. Kõik need valdkonnad on tema jaoks tihedalt seotud. Kui näiteks koolipäeva algusaeg nihkub tunni võrra hilisemaks, tuleb ümber korraldada ka ühistranspordi sõiduplaanid ning lisada uusi väljumisi. Kui pere igapäevane logistika on üles ehitatud nii, et vanemad sõidavad autoga kella kaheksaks tööle Viljandisse ja viivad samal ajal lapsed kooli, siis ei paku hilisem koolipäeva algus mingit leevendust, sest puudub sobiv alternatiivne transport. Lapse äratus jääb endiselt varaseks, sest elu ei kohandu lihtsalt kellaaegade muutmisega.

Haridusminister kiidab koolikorralduse määruse koostajaid, aga samal ajal kärbib ta rahapuuduse tõttu maakondlike aineühenduste ja olümpiaadide toetusi. Minister ilmselt ei tea, et koolipäeva algusaja muutmine toob ühistransporti korraldavatele asutustele kaasa päris suuri uusi püsivaid kulutusi. See on vaid üks näide sellest, kuidas silotornipõhine valitsemine toob kaasa plaani, mis ei arvesta ei teiste valdkondade ega inimeste tegeliku elukorraldusega.