JUHTKIRI ⟩ Vaiksevõitu õppus läks asja ette

Sakala logo Foto: Sakala

Eile katsetati üleriigilise õppuse käigus meie ohuteavituse süsteeme. Hoiatusi punkt kell 15 kõlama hakkavate sireenide kohta edastati mitmes kanalis ning kell 15 sireenid tööle ka pandi. Nüüd, tagantjärele asja silmitsedes, võib õppust igati kordaläinuks pidada. Nimelt õppisime, et ohuteavitus on meil üsna nigelal tasemel, reaalses ohuolukorras on sireenidest vähe abi ning tekstisõnumite saatmine lonkab tugevasti vähemalt ühte jalga.

Eks oli Sakala toimetuski valmis sireene kuulama ning omavahel muljetades ning sõprade ja tuttavatega suheldes joonistus üsna kehv pilt. Mõistagi oli sireeni paljudes kohtades kuulda, olgugi kohati nõrgalt. Paljudes kohtades aga pidi seda vaikset heli pingsalt kuulatama, minnes kas rõdule või seistes avatud akna all. Paljudes kohtades aga ei kuulnud ka siis mitte midagi, kui selle jaoks valmis olla ja kõrvad kikkis hoida. Kriisiolukorras on ilmselt üks meie tähtsamaid objekte haiglahoone ning ennast selle juurde valvesse sättinud ajakirjanik võis kirja panna tõiga, et võimalikust rünnakust haigla personal ja patsiendid lihtsalt teada ei saa. 

Kui oletada, milline võiks sireeni loomulik kasutamine välja näha, siis olukorras, kus inimesed vaatavad telerit, kuulavad raadiot, valmistavad õhtusööki, sõidavad autoga või lihtsalt räägivad kellegagi suletud aknaga ruumis ning nende mõtted on mujal, ei pruugi see õrn undamine üldse kuulda olla. Ideaalis peaks häire aga olema suuteline enamiku linnast ka öösel üles äratada. Vastasel juhul pole sellel erilist mõtet, ega ju?