/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2025/05/08/16827995t1h4a69.jpg)
Sel suvel avanev korterelamu rekonstrueerimise toetuse taotlusvoor mahuga 80 miljonit eurot aitab parandada umbes 10 000 Eesti inimese elamistingimusi.
"Korteriühistute viimaste aastate väga suur huvi renoveerimistoetuste vastu näitab, et teadlikkus renoveerimise võitudest üha kasvab. Ja võita on tõepoolest palju: tervikrenoveerimisel võib küttekulude kokkuhoid küündida ligi 60 protsendini. Pealekauba saab maja ilusa ilme, tervisliku sisekliima ning säilib kauem," lausus taristuminister Kuldar Leis.
Kliimaministeerium on saatnud taotlusvooru tingimused kooskõlastamisele ja nagu Leis rääkis, loobutakse nii-öelda nobedate näppude põhimõttest. "Kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada ning taotluste põhjal tekib pingerida. Nii jõuab toetus nendesse majadesse, kus on seda kõige rohkem vaja: kus renoveerimine aitab energiakulu kõige enam vähendada," ütles ta ja märkis, et selline korraldus vastab ka ühistute antud tagasisidele.
Korteriühistutel on ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusele (EIS) taotluse esitamiseks aega 30 päeva ning siis seatakse majad tarnitud energia tarbimise alusel pingeritta. Seetõttu tuleks aegsasti üle kontrollida oma maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise ajaks korrektsed. Taotluse esitamise põhimõtted jäävad samaks, kui olid eelmises voorus, mistõttu ei pea seni toetuseta jäänud ühistud oma taotluse sisu võrreldes eelmise vooruga muutma.
Sel korral jagatakse korteriühistutele 80 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu tõukefondide ja CO2 kvoodi müügi rahast. Taotlejad jagatakse nelja eelarverühma: väikesed ehk vähem kui 18 korteriga majad, keskmised ehk 18–99 korteriga majad, suured ehk 100 või enama korteriga majad ja naabruskonnapõhine renoveerimine.
Naabruskonnapõhisest eelarvest toetust küsides tuleb arvestada, et üksteise ligidal paiknevate majade renoveerimisel tuleb ka nende majade ehitustööd hankida terviklahenduse huvides ühiselt.
Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja tehtavatest töödest 30–50 protsenti. Kõrgema toetusmääraga soositakse endiselt lifti ehitamist, väikseid maju, muinsuskaitsepiirkonna hooneid ning tehaselist rekonstrueerimist, samuti väiksema kinnisvaraväärtusega piirkonna maju.
Uue vooru täpsemate tingimustega saab tutvuda kliimaministeeriumi kodulehel. Eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis on aega 22. maini. Lisaks sellele töötab ministeerium koos EIS-iga välja eraldi toetusmeetme korterelamu osaliseks renoveerimiseks.
Endiselt on avatud 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor, milles on praeguseks toetusotsuse saanud ligi 250 korteriühistut. Taotlusi saab esitada suure kortermaja ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal asuva kortermaja renoveerimiseks.
Eelarved jäävad avatuks, kuni toetusraha jätkub, või 2025. aasta oktoobrini.