35 AASTAT TAGASI ⟩ Eesti NSV-st sai mõne tunniga Eesti Vabariik

29. märts 1990. Eesti NSV ülemnõukogu XII koosseisu avaistung. Sama aasta 8. mail kuulutas seesama ülemnõukogu Eesti NSV Eesti Vabariigiks, riigikeeleks eesti keele ja rahvusvärvideks sinise, musta ja valge. Foto: arhiiv

Täna 35 aastat tagasi sai Eesti NSV-st jälle Eesti Vabariik, riigikeeleks tunnistati eesti keel ning riigivärvideks sinine, must ja valge. Ülemnõukogus vastuvõetud seadus rakendus vastuvõtmise hetkest. Viljandimaalastest kuulusid toona ülemnõukokku Suislepast pärit Uno Anton, Viljandist pärit Ülle Aaskivi, Mart Laar, Kaido Kama ja Jaak Allik ning aastakümneid Viljandis töötanud Jüri Rätsep.

1990. aasta 8. mail kell 11.23 kehtestas Eesti NSV ülemnõukogu 73 poolthäälega seaduse "Eesti sümboolikast". Vastu oli 14, erapooletuid kaks. Selle seadusega tunnistati kehtetuks nimetus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja võeti kasutusele ametlik nimetus Eesti Vabariik. See seadus lõpetas ka Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamise riiklike sümbolitena.

Sama aasta 18. märtsil valitud ülemnõukogus, mis alustas tööd 29. märtsil, oli ülekaal eesti- ja iseseisvusmeelsete liikmete käes. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel ja ülemnõukogu juhatajaks Ülo Nugis.