Suri endine haiglajuht ja Mulgi valla aukodanik

Abja haigla kauaaegne juht Ene Sepp lahkus meie seast 83-aastasena. Foto: Madis Veltman

83-aastaselt lahkus meie seast Mulgi valla aukodanik, omaaegne Abja haigla peaarst ja juhataja Ene Sepp.

Jõgevamaalt Väljaotsa külast pärit Ene Sepp õppis Tartu ülikoolis stomatoloogiat ning pärast lõpetamist 1965. aastal suunati ta Abja-Paluojale, kuhu seadis sisse kodu terveks eluks.

"Nagu see toona oli: suunamisega," meenutas poeg Lauri Sepp, kuidas ema Mulgimaale jõudis. "Esimesel päeval, kui ta saabus, tuli kohver käest panna ja kohe kittel selga tõmmata, esimeseks ööks polnud isegi öömaja."

Aastakümneid töötas Ene Sepp Abja-Paluojal hambaarstina polikliinikus, kuni ta 1992. aastal kutsuti Abja haigla peaarsti kohale. Toonaste vallapoliitikute sõnul tegi ta ära tohutu töö, et Abja haigla säiliks ega kaoks sarnaselt teiste pisikeste haiglatega.

Kauaaegne Mulgimaa omavalitsusjuht Peeter Rahnel meenutas, kuidas ta koos Ene Sepaga käis 1990. aastate keskel Tallinnas Abja haiglat sulgemisest päästmas, sest alanud oli riiklik haiglavõrgu ümberkujundamine. "Viisime ministeeriumisse dokumendid, mis näitasid, kuivõrd võimekas meie haigla on," rääkis ta ning nentis, et võrreldes paljude teiste raviasutustega oligi see haigla väga suurte võimalustega.

"Meil oli olemas oma röntgen. Meil olid veel kirurgivalved, mida tegi Abja kauaaegne kirurg Arkadi Välba. Saksamaalt saime kiirabiauto – hirmsa kütuseröövli – ja meil oli väga võimekas labor," loetles Rahnel plusse, mis Abja haiglal Sepa juhtimise ajal olid, aga mida teistel maahaiglatel enamasti ei olnud.

Koosolekutelt naasid Rahnel ja Sepp teadmisega, et Abja haigla jääb alles. Alles on see tänini, ehkki aktiivravi on sealt kadunud ning töötatakse hooldus- ja õendusabihaiglana: hooldusravi osas on 50, õendusabi osas 13 kohta. Olemas on pidev õevalve ning tagatud ka arstiabi.

Ene Sepp töötas haiglajuhina 2006. aastani, mil ta jäi pensionile.

"Ta tegi ära meeletult suure töö," lausus Peeter Rahnel eelmise sajandi lõpule ja selle sajandi algusele tagasi vaadates. "Need olid jube rasked ajad ja eriti meditsiinis. 1990. aastad olid nii hullud, aga ta suutis haiglat ja selle laborit väga tugevalt hoida."

Reformid meditsiinis siiski jätkusid. Abja haigla pidi loobuma lastepalatitest, siis günekoloogiast, seejärel kadusid kõik aktiivravipalatid. Ometi haigla säilis ning selle uueks ehitamisest hakati rääkima juba Ene Sepa juhtimise ajal. Nüüdseks on Mulgi vallas uueks ehitatud Abja haigla ja esmatasandi arstiabi keskus, mille toonane Abja vald sai esimesena Eestis.

2009. aastal tunnustus Abja volikogu Ene Seppa valla aukodaniku tiitliga.

Ajal mil, Sepp juhtis haiglat, lõi ta ka kaasa kohalikus poliitikas ning oli sajandivahetusel volikogu liige.

Ene Sepast jäid maha kaks poega, neli lapselast ja neli lapselapselast.

Tema ärasaatmine on 1. mail kell 12 Abja kalmistu kabelis.