Põllumehed jagavad lindudega talivilja

Selle nädala algul peatus üks haneparv Sultsi ja Loodi vahel paikneval põllul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Varasematel aastatel on maaharijad olnud põldudel askeldavate haneparvedega püsti hädas, kuid tänavu põllumehed linde ei kiru.

«Peame kõik ära mahtuma siia maakera peale,» ütles Paistu valla põllumees, osaühingu Argenta juhatuse esimees Andres Kahu. «Kui mõni metsloom põldudelt midagi sööbki, pole sellest ju hullu.»

Kuigi tema põllul Loodi lähedal peatus sel nädalal mitusada hane, kinnitas Kahu, et teda linnud ei sega. «Eks nad ikka midagi noki sealt maast, aga mul talivilja pole ja haneprobleemist ei tea midagi,» lisas ta.

Linde on tuhandeid

Tarvastu kandi põldudel peatuvad tuhanded haned ning selle kandi maaharijate sõnutsi on häda selles, et linnud tõmbavad kevadel orase koos juurtega mullast välja. See on taime- ja loomakasvatusega tegeleva osaühing Karpo juhataja Kalev Nurga sõnutsi iga-aastane jant.

Nurk rääkis, et on vahel autoga signaalitanud ja linnud on sellest mõnikord ka välja teinud, aga kui juhtub suur parv olema, pööravad tiivulised ainult pead, justkui uudistades, et kes see loll põllul pasundab.

Nurga sõnutsi pole põllumeestel enam abi loota rebastestki, kes varem linde piirasid: nüüd ajavat hoopis sulelised reinuvaderid minema. «Hani pidi ju üsna kuri lind olema,» lisas põllumees.

Kalev Nurk teadis rääkida, et parvede meelispõllud on näiteks Tarvastu küla lähedal, aga ka Väluste pool käivad nad söömas.

«Neile meeldib muidugi siin kõige suurematel põldudel,» nentis Nurk ja lisas, et linnud ei hooli põllukultuurist. «Nad olid eelmise aasta kõrrepõldudelgi ja üldse kasvagu mis tahes, kas talivili, hein või muu. Ainult päris musta maad nad ei taha.»

Tänavu jätkub kõigile

Õnneks ei tõota tänavune hanekahju tulla nii suur, kui on olnud mõnel varasemal kevadel. Kalev Nurga sõnutsi on taliviljad suhteliselt hästi edenenud ning võib loota, et taimed taastuvad pärast lindude äraminekut.

«Kui aga talvitumine on kehvakene ja põld on isegi hõre ning kui nad siis selle veel hõredamaks nokivad, on meel rohkem hapu,» lausus Nurk ja lisas, et praegu suurt probleemi ei näi olevat. «Paistab, et jätkub hanedele ja jätkub meile ka siit põllult. Saame vist niimoodi kristlikult jagatud.»

Tarvastu valla maaharija, kes oma nime avaldada ei soovinud, leidis, et hanesid praegu põldudel nii palju polegi, et nendest oleks suurt tüli. Varem on linnud küll Veisjärve ääres tema põlde rüüstanud, kuid tänavu on suurem häda metssigadega. Need songivad aasta ringi ja olevat talve jooksul Kärstna kandis hulga heinamaid üles ajanud.

«Ega looduse vastu saa,» nentis Nurk ja lisas, et haned alalist muret ei valmista. See, kui kauaks linnud siia põldudele jäävad, sõltub muidugi ka ilmast.

«Haned lähevad siit Soome poole edasi, kui ilmad on sobivad. Nemad on ju targemad kui meie ilmavaatlejad ja teavad paremini, kui kaua siin peatuda,» ütles Nurk. «Kui Soomes on külm, on haned veel natuke siin Tarvastu põldudel ja kui Soomes soojaks läheb, põrutavad edasi.»