/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2025/04/15/16780553t1h0196.jpg)
Keskkonnaagentuur kutsus kolmandat aastat inimesi teada andma oma kodukeldrites talvituvatest nahkhiirtest. Viljandimaal jõudis kaardile 14 nahkhiirt.
Levinud on arvamus, et nahkhiired talvituvad valdavalt suurtes koobastes, kuid tegelikult pakuvad paljud inimese ehitatud rajatised neile sobivat talvekodu.
"Nii võime näiteks vabariigi aastapäeva eel keldrisse moosipurki otsima minnes leida mõne karvase tegelase kivide vahel või katusepraos hoidiste üle arvet pidamas," kirjutab keskkonnaagentuuri peaspetsialist Christel Rose Bachmann. "Meie 12 nahkhiireliigist seitse võivad otsida omale talvituspaika ka meie keldritest, garaažidest või isegi heinaküünist, kui seal on neile sobiv temperatuur ja leidub ohtralt pragusid peitupugemiseks."
Vabatahtlikku seiret korraldatakse selleks, et kaardistada talvituvate nahkhiirte levikut, hinnates keldrite olulisust talvituspaigana ning parandades inimeste teadlikkust keldriüürnikest.
Projekti käigus esitati 104 vaatlust, millest 24 olid nullvaatlused. See tähendab, et vaadeldud kelder on küll talvituspaigaks sobilik, kuid ükski nahkhiir seda veel avastanud polnud.
Kõige tublimad nahkhiirte otsijad olid saarlased, kuid kahjuks võrreldes eelmise aastaga ei tehtud Hiiumaal ja Ida-Virumaal ühtegi vaatlust.
Enim, 43 korral, vaadeldi liikidest põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii), kokku tervelt 106 isendit. Lisaks 30 korral pruun-suurkõrva (Plecotus auritus), keda oli 61 isendit, ja kolmel korral veelendlast (Myotis daubentonii), keda leiti viis isendit. Kolmel korral oli nahkhiireliik jäänud määramata.
Kokku loendati vabatahtliku seire käigus 175 isendit, mis on sama palju kui eelmisel aastal. Kahest keldrist Saaremaal leiti ühe keldri peale kokku talvitumas tervelt 14 ja Põlvamaal 10 põhja-nahkhiirt.
/nginx/o/2025/04/15/16780554t1h4b30.jpg)
Talvituvate nahkhiirte vabatahtlik seire tuleb keskkonnaagentuuri kinnitusel ka järgmisel hooajal. Samades keldrites tehtud kordusvaatlused aitavad tulevikus hinnata arvukuse trendi ja elupaiga sobivust ning uute talvituspaikade abil on võimalik kaardistada nahkhiireliikide levikut.