Vene teater tuleb Ugalasse mõjuka lavastusega

Naine (Tatjana Kosmõnina) püüab oma mehele, kes hoiab režiimitruudust, emigreerumise möödapääsmatust selgitada. Foto: Vene teater, Jelena Vilt

Vene teater mängib veel viimaseid kordi ääretult mõjuvat ja menukat lavastust "Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus" ning seda lavastust on võimalik vaadata aprilli lõpus Ugalas.

Bertolt Brechti "Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus" on huvitava ja nõutuima vene lavastaja, juba sõja alguses Venemaalt​ lahkunud Timofei Kuljabini üks viimaseid lavastusi. 2023. aasta Tallinna esietendus tekitas kriitikute ja avalikkuse vastukaja ning mitte ainult lavastaja nime ja teema aktuaalsuse tõttu. Lavastus inimese isiksuse kadumisest totalitaarses ühiskonnas köidab ka oma ebatavalise lavakujundusega (kunstnik Oleg Golovko). Loojad surusid impeeriumi "kasti", millest vaid vähesed üritavad välja pääseda või võimudele väljakutse esitada.

"Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus" räägib sellest, kuidas õudus ja sõda tõukavad inimesed järk-järgult pimedusse ja vaikusesse. Lavakujunduse "must aken" annab vaatajale justkui võimaluse luurata ja pealt kuulata tavalisi inimesi, kes on hirmust halvatud ja võimetud iseseisvalt mõtlema, muutudes kuulekaks karjaks. Lõpu poole nende hääled tasapisi kaovad, repliigid projitseeritakse lavaportaalil. Inimesed tahavad rääkida, kuid nad ei julge, kardavad. Ja siis on vaikus. 

Brecht kirjutas 24 lühinäidendit, mõnerealisest mitme leheküljeni, mis koondati hiljem pealkirja alla "Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus", aastatel 1934–1938 Taanis paguluses olles. Dokumentaallugudes jäid kõlama ühed ja samad teemad: kuidas poliitilise režiimi valed korrumpeerivad inimesi; kuidas võim inimestega manipuleerib; kuidas hirm murrab inimväärikuse: kuidas inimesed kaotavad võime ja võimaluse vägivallale vastu seista.

Timofei Kuljabini lavastatust sai näha teatrifestivali Draama 2024 ajal Vanemuise väikeses majas. Vene teater oli kutsutud eelmisel aastal ka rahvusvahelisele festivalile Bulgaariasse Sofiasse ja esines Ivan Vazovi rahvusteatri laval. Publik võttis lavastuse suure huviga vastu.

​Bulgaaria lavastaja ja dramaturgi Yordan Slaveykovi sõnul on Brechti dramaturgia aktuaalsust meie ajal raske üle hinnata. Ta tõdes, et pole juhus, et räägitakse kogu aeg vaikselt. "See kõik tuleb hirmust ja paranoiast. Minu jaoks on see näidend sellest, kuidas hirm lähimate ja kallimate inimeste poolt nuga selga saada võib muutuda valdavaks ja irratsionaalseks."

Dramaturg Mayia Pramatarova tõi välja näitlejate mängu ja seostas etendust lavastaja isikliku valuga. "Olin valmis selleks, et Timofei Kuljabini etendusest saab isiklik avaldus, milles ta jagab oma valu," sõnas Pramatarova. "Täpselt nii võib rääkida haavatud inimene. Luuakse pidev ohutunne ... Näitlejad olid nii loomulikud. Nad tajusid Kuljabini isiklikke sõnumeid ja edastasid need omal moel. Dialoog oli alguses äärmiselt aktiivne. Seejärel mindi viimase stseenini üle sosistamisele. Lõpus valitses täielik vaikus, mis viitas sellele, et meie mõtted muutuvad dialoogi viimaseks osaks. "Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus" on näidend, mis paneb korraga mõtlema ja tundma ning olema tänulik, et oli võimalus seda näha."

Lavastaja pakub välja kompositsiooni, mis põhineb ligikaudu pooltel tsükli näidenditel, mille hulgas on neist kuulsaimad "Naisdissident" ja "Spioon". Lavastuses mängivad Anna Markova, Artjom Garejev, Aleksandr Žilenko, Dmitri Kordas ja teised.

Lavastus räägib hirmust ja meeleheitest, kollektiivsest tuimusest, inimkonna närbumisest totalitaarses ühiskonnas. Vastus vaataja võimalikule küsimusele, miks peaks seda vaatama, on väga lihtne: et mitte kaotada seda, mis teeb meist inimese.

"Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus"  on Ugalas 23. aprillil. Etendus algab kell 19,  sellel on sünkroontõlge eesti keelde ja subtiitrid inglise keeles.