Lavastus, mis elab sinus edasi veel tükk aega

Andres Noormetsa lavastus "Sünnipäevaküünlad"  on lugu naisest, kes vananeb etenduse jooksul peaaegu sada aastat. Selle aja jooksul on ta tütar ja pruut, abikaasa ja ema, tädi ja ämm, lesk ja uus abielunaine ning lõpuks veel vanaema, suurepärane vanavanaema ja vanavanavanaema. Foto: Annika Vihmann

Mõni lugu puudutab nii sügavalt, et elab sinus edasi veel tükk aega pärast lõppemist. Andres Noormetsa "Sünnipäevaküünlad" Ugala teatris on just selline lavastus – elu tähenduslikkusest ja armastusest, mis jääb.

Kümme aastat tagasi käisin Linnateatris vaatamas lavastust "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4", mis mu maailma raputas. Ei olnud mind ükski etendus nõndaviisi puudutanud ja liigutanud kui see. Pärast niisugust kogemust olen teatrisaalides lootnud samasugust tunnet kogeda, emotsiooni saada. Seni ei olnud see mul õnnestunud, kuni päevani, mil Ugalas esietendus "Sünnipäevaküünlad".

Materjal on Andres Noormetsa tõlgitud ja lavastatud, tema 100. lavastus, lugu naisest, kes vananeb etenduse jooksul peaaegu sada aastat, olles tütar ja pruut, abikaasa ja ema, tädi ja ämm, lesk ja veel kord abielunaine, vanaema, vanavanaema ja lõpuks vanavanavanaema.