Äkiline ilma jahenemine rändlindude suurt hukku ei too

Juba mõned päevad tagasi nähti Lõuna-Eestis pääsukesi. Nemad söövad kärbseid, sääski, kihulasi ja teisi putukaid, seega võib neil külmal ajal olla keeruline toitu hankida. Foto: Arvo Meeks

Tääksis elav ornitoloog Jaanus Aua ütles, et tavalisega võrreldes on paljud linnud Eestisse jõudnud nädal või poolteist varem. "Märts oli erakordselt soe, see tõukas paljude liikide saabumist kõvasti tagant. Praegune ilma jahenemine siiski massilist lindude hukku arvatavasti ei tähenda," sõnas ta

Et külmalaine ei ole tõenäoliselt väga pikk, siis suurt häda see ei tekita, aga ornitoloog kutsub tähelepanelikkusele autojuhte, sest suured lõokese- ja vindiparved on teede ääres toitumas.

"Linnud jagunevad üldjoontes taim- ja putuktoidulisteks. Taimtoidulistele või ka segatoidulistele mõni külmem päev erilist liiga ei tee, mure võib olla putuktoidulistel," rääkis Aua. "Juba mõni päev tagasi nähti Lõuna-Eestis pääsukesi, ka punarind ja võsaraat on kohal. Nemad on peaaegu täielikult putuktoidulised ja neil läheb keeruliseks. Kui palju neist hukkuda võib, on raske ennustada. Kui väiksemad linnud on ööpäeva toiduta, siis see on neile eluohtlik, suuremate lindudega seda muret ei ole."