Vanaraamatupoe algusaastad. Kui järjekord ulatus tänavale, aru tuli anda KGB-le ning kirjanik sai moosisaia

Parempoolne ülesvõte on tehtud 1977. aastal üsna varsti pärast poe avamist. Epp Treufeldt on paremal ning tema paariline Eve Link vasakul. Vaateaknal on enam kui veerand sajandit Viljandi linnakunstnikuna töötanud Malle Londoni maalid. Foto: Fototöötlus

On aasta 1977. Viljandis avati hiljuti vanaraamatupood ning selle nooruke juhataja Epp Treufeldt võtab suure pruunide kaantega külalisraamatu, mõtleb veidi ning asub siis oma kena ühtlase käekirjaga sissekannet kirjutama.

"Pool aastat tööd on seljataga. On tulnud juurde tarkuseid ja kogemusi. Oleme saanud pakkuda täiendust muuseumikogudele nii Viljandis kui Tallinnas," kirjutab ta. "Sidemed on loodud paljude raamatusõpradega teistestki linnadest. Kogume raamatuid A. H. Tammsaare muuseumi tarvis. Püüan saada korda eeltellimiste kartoteegi erialasele kirjandusele. Soovida jätab reklaami vähesus. Ruuminappus peaks lahenema teisel poolaastal."

Edasi tuleb selles ajaloolises ürikus lehekülgede kaupa klientide juttu, häid soove ning üha suuremaks paisuvaid aastaarve. Kõige viimased sissekanded, kui välja arvata kunagi hiljem, 2022. aastal tehtud sissekanne, mida eraldab teistest tühi lehekülg, on tehtud 1996. aasta augusti alguses. Pood pidas aga vastu palju kauem, kui sissekannete raamat kirjeid kogus, ning sulges uksed alles 2001. aastal. Veerand sajandit vanal poel oli seljataga juba kaks eluetappi: Vene ajal Sõpruse kaupluse osana, seejärel, pärast tormilist üheksakümnendate algust ja erastamist juba Epp Treufeldti isikliku ärina. Treufeldtilt võttis aga omakorda ohjad üle Mai Palo ja pikki aastaid olid nad kolleegid.