/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2025/04/11/16770355t1he422.jpg)
Keskkonnaamet keelas neljapäeval, kui oli selgunud Viljandi järve ääres spaa ehituse ja selles piirkonnas kaevude ootamatu tühjenemise seos, küll vundamendiaugust vett edasi pumbata, aga trahvi ta ehitajale ei tee.
"Tegu oli proovipumpamisega, mis oli vajalik eksperthinnangu saamiseks ning pumpade võimekuse hindamiseks," ütles Sakalale keskkonnaameti veeosakonna vanemspetsialist Margit Karu ning kinnitas, et menetlust juhtunu kohta ei alustata.
Vundamendisüvendit hakati Viljandis aastakümneid oodatud veekeskuse ja spaahotelli ehitusplatsil kaevama märtsi lõpus. Selleks, et järveäärsele luhale oleks võimalik suurt hoonet püstitada ja see pärast valmimist viltu ei vajuks, on vaja vundamendiauk veest tühjaks pumbata. Töö meetodist lähtuvalt tekkis aga kaeve- ja pumpamistööde käigus piirkonda inseneride terminit kasutades depressioonilehter ning see imes tühjaks ka kõik ümbruskonda jäävad kaevud.
/nginx/o/2025/04/11/16770357t1h70ad.jpg)
Neljapäeva hommikul ehitusplatsil peetud koosolekul ei lubanud keskkonnaameti esindaja vett enam edasi pumbata, sest ehitajal, aktsiaseltsil Nordecon pole selleks vajalikku luba. Luba on tarvis, et põhjavett ümber juhtida, ja Nordecon esitas selle saamiseks taotluse 26. märtsil. Keskkonnaamet küsis aga taotluse kohta lisateavet, mille hulka kuulub ka hüdrogeoloogiline eksperthinnang.
"Selle koostamiseks oligi vaja teha proovipumpamist, et saada täpsemat teavet võimalike mõjude kohta põhjaveele," selgitas Karu.
Neljapäevaks ei olnud Nordecon keskkonnaametile hüdrogeoloogilist eksperthinnangut veel esitanud.
"Praeguse seisuga ei ole ettevõttel põhjavee ümberjuhtimiseks keskkonnaluba," kinnitas Karu. "Keskkonnaamet saab teha loa andmise või sellest keeldumise otsuse alles pärast lisaandmete esitamist. Otsuse tegemisel kaalutakse kõiki võimalikke asjaolusid ja vajadusel saab seada keskkonnaloa saamiseks lisatingimusi."
/nginx/o/2025/04/11/16770356t1hd8a3.jpg)
Viljandi järve ääres elavad inimesed avastasid teisipäeva õhtul, et nende kaevud on äkitselt tühjenenud. Seejuures polnud seal kandis kaevudes veetase aastakümnete vältelt ka kõige kuumematel ja kuivematel suvedel ohtlikult madalale langenud.
Teadaolevalt on piirkonnas 15–20 kaevu, kuid vaid üksikud nende omanikud vajavad kaevuvett igapäevaselt. Enamasti on majapidamised liitunud linna veevärgiga ning kaevuvett kasutatakse seal kastmiseks ja kriisiolukordades.
Kaks kaevuveeta jäänud majapidamist saavad veel sel nädalal spaahotelli peatöövõtja Nordeconi abiga ühenduse linna veesüsteemiga. Viljandi Veevärgi juhi Toomas Porro sõnul kogutakse praegu veel infot, kui palju on veekriisis kannatajaid, ja seejärel otsitakse lahendust, kuidas saaks nende majapidamisi linna veevärgiga ühendada.
Et ehitust võiks jätkata, peab vee pumpamine jätkuma ja tõenäoliselt vähemalt oktoobrini. Ekspertide hinnangul taastub veetase kaevudes sellisel juhul 2026. aasta suveks.