FARIŠTAMO ELLER ⟩ Hundiga oleks mõistlik õppida koos elama, selle asemel et ta maha tappa

Hunt. Pilt on illustratiivne. Foto: Jussi Nukari via www.imago-images.de/imago images/Lehtikuva

Euroopa Komisjon tegi õigusliku ettepaneku loodusdirektiivi muutmiseks, et viia see kooskõlla hiljutise huntide kaitsestaatuse muudatusega Berni konventsioonis. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, Loomuse seisukoht on, et huntide kaitsestaatust ei peaks vähendama.

​Tasub täpsustada, et hunt on praegu Euroopas rangelt kaitstav liik ja ettepaneku jõustudes tema kaitsestaatus väheneks, mitte ei kaoks. Hunt on rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku järgi Eestis ohustatud seisundis. Tartu ülikooli teadlased Maris Hindrikson, Egle Tammeleht ja Harri Valdmann on alles 2022. aastal juhtinud tähelepanu kitsaskohtadele Eesti praeguses seiremetoodikas. Näiteks on levinud huntide ülespoole loendamine, sest ühe hundikarja territooriumi suurus ületab keskmise jahiseltsi kasutuses olevat maa-ala, mistõttu loendab samu hunte mitu jahiseltsi.

​Olukord vahepealsete aastate jooksul muutunud ei ole ja endiselt ei anna praegune seiremetoodika võimalust põhjapanevaid järeldusi hundi seisukorra kohta teha. Suurkiskjate seire põhineb Eestis praegu peamiselt juhuvaatlustel, ruutloenduse ja küttimise andmetel, jahimeeste hinnangul liikide arvukusest ja mõne raadiokaelusega isendi liikumise jälgimisel ehk lühidalt öeldes näib olevat kaootiliselt kogutud andmetel põhinev arvamus. Seireandmetes ei kasutata populatsioonigeneetilisi näitajaid, mis võimaldaksid saada teavet populatsiooni tegeliku elujõu kohta. Keskkonnaagentuur peab praegust seiremetoodikat asjakohaseks ning arvestades Eesti hundi asurkonda osana Balti populatsioonist, peab hunti ohuväliseks soodsas seisundis olevaks liigiks.