Tartu ülikooli märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap nentis, et konnad on kõigusoojased loomad ning nende kehatemperatuur ja aktiivsus sõltuvad ümbritseva keskkonna temperatuurist, aga ka sademetest.
«Kui öökülmasid enam ei ole ja päeval kerkib õhutemperatuur vähemalt nelja-viie kraadini, võib kahepaiksete rännet juba eeldada, eriti kui sellele lisandub vihm. Mida kõrgem on öine ja päevane õhutemperatuur, seda suurem on konnarände tõenäosus,» kõneles Rannap. «Kevadrände algus sõltubki eelkõige õhutemperatuurist, aga ka õhu niiskus on seejuures oluline. Kui näiteks õhk on jahedapoolne, kuid õhuniiskus kõrge või sajab vihma, võivad kahepaiksed ka madalama temperatuuri korral rännet alustada.»
/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2025/04/03/16753245t1h1f2d.jpg)