Mulgi naise erakordne võitlus oma elu eest pani poliitikud hinnaerandit looma

Mõisakülas elav ja ratastoolis liikuv naine peab Viljandi haiglas dialüüsis käima kolm korda nädalas ning ta vajab selleks sotsiaaltransporti. Selle hind ähvardas aga aasta hakul tema mõistes taevasse söösta. Foto: Marko Saarm

Mõisakülas elava raskelt haige naise üsna tavapäratu võitlus tasus end ära. Vähemalt osaliselt, sest selle tulemusena peab ta enda eluspüsimise eest vallale maksma kaks ja pool korda vähem, kui vald oli temalt mullu nõudma hakanud.

Just nimelt eluspüsimise eest, sest ratastoolis liikuv neerupuudulikkuse lõppjärgu diagnoosiga naine vajab iga nädal kolmel päeval sõidutamist Mõisakülast enam kui 50 kilomeetri kaugusele Viljandi haiglasse, kus talle tehakse dialüüsi. Selleks sõiduks peab ta tellima vallavalitsusest sotsiaaltranspordi ning haigla juures ootab auto teda kolm tundi.

Kehtivast hinnakirjast on raskelt haige Malle* maksnud aastaid tublisti vähem, aga mullu soovis vallavalitsus hakata temalt küsima ametlikult kinnitatud hinda. Malle pöördus abipalvega volikogu poole.