Küpsuskirjand jaguneb kaheks osaks

Riigieksami hindamiskomisjoni liige Aili Kiin usub, et uut moodi eesti keele eksam pakub õpilastele rohkem võimalusi teadmiste kontroll edukalt sooritada. Foto: Aivar Aotäht

Esmaspäeval istuvad abituriendid koolipinki, et teha eesti keele eksam. Tänavu ei tähenda see traditsioonilist kirjandit, vaid koosneb kahest osast, milles noortel tuleb näidata nii lugemis- kui kirjutamisoskust.

TEA RAIDSALU
[e-mail]

 

Viljandi maagümnaasiumi eesti keele õpetaja, riikliku eksamikomisjoni liige Aili Kiin, palun selgitage, mismoodi eksam tänavu välja näeb.

Tänavu tehakse eesti keele riigieksam esimest korda uut moodi. Õppekava järgi on esimene niisugune riigieksam ette nähtud 2014. aastal, seega oleme astunud kaks sammu ettepoole, et valmistuda uuenduseks veidi varem. Ettevalmistamisega oleme tegelnud pikka aega, koolitades õpetajaid ja tehes katseeksameid.

Kõige suurem uudis on see, et eksam on kaheosaline: tekstimõistmis- ja tekstiloomeülesanne, seega kontrollitakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.
Koguhindest moodustab lugemisülesanne 40 protsenti ja vähemalt 400-sõnaline arutlev lühikirjand 60 protsenti.

Eksami tegijale tuleb kõvasti kasuks funktsionaalse lugemise oskus. Põhiline on see, et lugemine toetab kirjutamist. Mida enam lugeda, seda kergem on analüüsida ja lihtsam kirjutada. Teksti mõistmine ja loomine kontrollivad kõige paremini noore inimese praktilist keeleoskust, stiilitunnet ja sõnavara.

Esimest osa kontrollib üks ja teist osa kaks hindajat. Kui kahe hindaja punktisumma vahel tuleb kuni 30 protsenti vahet, loeb töö üle ka kolmas hindaja.

Mina parandan tänavu kirjandiosa. Tavaliselt jääb ühe kontrollija lugeda keskmiselt 300 tööd. See aeg on pingeline, aga ometi huvitav ja õpetlik.

Mis tekstid eksami tegijatele antakse?

Õpilane saab kätte alustekstide komplektid, tekste võib olla kuni neli. Komplektidesse võivad kuuluda luule, ilukirjanduslik proosa, publitsistlik ja/või populaarteaduslik tekst. Draamat ei ole ma näidisülesannetes veel kohanud, kuid ei välista selle tulekut. Iga osa koosneb tuhandest sõnast.

Alati leidub õpilasi, kes eelistavad luulet. Oletan, et eksamitekst on pigem eepilist laadi luuletus, et õpilane saaks teha sisulist analüüsi, lähtudes ikka konkreetsetest küsimustest.

Õpilane peab suutma tekstisse süveneda. Õpilase esimene ülesanne on, et ta peab tekste väga hoolikalt lugema ja tegema valiku, missugune probleem on talle kõige tuttavam või lähedasem, mille põhjal eksamitöö koostada.

Töökäske tuleb täita täpselt, sest vastus ei tohi olla lohisev. See võib koosneda 50—100 sõnast. Silmas peab pidama, et kõikidest küsimuse märksõnadest oleks räägitud, ent ei tohi liialdada ühest asjast kirjutamisega. Kui vastus on liiga pikk, võib kaotada punkte.

Kasulik on vastamisel lähtuda lõigu struktuurist, kasutades ka taandridu.

See on uudne eksamitöö vorm ja lugemisosa võib tekitada õpilastes kõhedust: kas nad taipavad, mis on peamine, sealjuures seda mitmes kohas üle kordamata. Rõhutan veel kord, et kõige tähtsam on rahulikult ja põhjalikult läbi lugeda kogu alustekst ja seejärel kõik küsimused. Alles siis algab ükshaaval küsimustele vastuste kirjutamine.

Missuguseid küsimusi esitatakse ja kui palju neid on?

Teksti mõistmise kohta on kaks kuni neli analüüsioskust nõudvat ülesannet. Küsimusi on mitmesuguseid, ühed on üldistavat laadi, teised konkreetsed. Meenub üks näidisülesanne: võrdle artiklile lisatud kolme kommentaari ja kujunda oma seisukoht. Õpilasel tuligi leida kolm kommentaari, neid võrrelda, selle asemel et üksnes loetleda, ja esitada netikommentaaride kohta oma arvamus.

Lugemisülesande vastused peavad olema korrektses kirjakeeles. Hinnatakse nende täpsust, põhjalikkust ja ülesandele vastavust. Oodatakse argumenteeritud, aga mitte liiga pikka vastust, milles pole ülesandest kõrvale kaldutud. Eksami tegija peab olema võimeline esitama võimalikult väheste sõnadega konkreetse ja aruka seotud teksti.

Kui lugemisülesande vastuses ei ole õigekirjavigu, saab õpilane kaks punkti juurde.

Kui nõutakse näidete toomist, on vaja toetuda alustekstidele.

Lugemisosa kestab kaks tundi.

Missugused on kirjaliku osa nõudmised?

Eksami teine osa on tekstiloome — lühikirjand teksti põhjal. Seda ülesannet täitma asudes on õpilasel lubatud teksti vahetada, ta ei pea tegema kirjandit samale tekstile toetudes, mille põhjal ta lugemisülesannet lahendas. Mina ei julge seda siiski soovitada, sest see nõuab uut teemasse süüvimist ja õpilane kaotab aega.

Kirjutada tuleb probleemil põhinev lühikirjand. Alusteksti ei pea tsiteerima ega sellele toetuma. Lühikirjand peab olema kirjakeelne, selles ei tohi kasutada slängisõnu ja vältida tuleb argikeelsust. Tekst olgu sidus: kirjutaja esitab probleemi, analüüsib, põhjendab oma seisukohti ja teeb järeldused. Kirjandist nähtub õpilase üldistusvõime, saab selgeks, kas ta oskab analüüsida ja argumenteerida.

Teine suur uuendus on see, et töö tuleb igaühel endal pealkirjastada. Soovitan teha seda viimasena, hoidudes kindlasti unustamast, vastasel korral kaotatakse terve punkt.

Pealkiri on vaja kirjutada õigesti ning jälgida, et jutustava lause lõppu ei pandaks punkti. Küsi- või hüüumärk on lause sisust lähtudes lubatud. Tähtis on, et õpilane oleks pealkirja valides loominguline.

Sisu on kõige tähtsam ja annab enim punkte, kuid hoolikalt tuleb jälgida ka õigekirja, sõnavara, stiili ja vormi..

Kirjutamiseks on õpilasel aega neli tundi, kokku vältab eksam endiselt kuus tundi. Minu meelest eeldab selline korraldus rohkem operatiivsust ja aja kasutamise oskust.

Kas eksamil on lubatud kasutada abivahendeid?

Jah, õpilastel on kogu eksami aja kasutada õigekeelsussõnaraamat. Soovitan neil sealt kindlasti abi otsida. Lugemis­ülesande puhul võib näiteks täpsustada mõne võõrsõna tähendust, et ei kirjutataks märksõnast mööda ja saadaks aru kõikidest mõistetest. Samuti on tekstiloome puhul võimalik täpsustada õigekirja.

Kui palju punkte peab õpilane eksami sooritamiseks koguma?

Eksami sooritamiseks peab nagu varemgi koguma 20 punkti. Õpilastel, kes saavad vähem, on võimalik teha eksam järgmisel aastal.

Mulle tundub, et neil, kes tahavad tänavu eesti keele eksami uuesti sooritada, on uuenduste tõttu pisut raskem. Kui nad seda veel teinud pole, vaadaku kindlasti eksamikeskuse kodulehel olevaid näidiseid.

Kas praegune eksam pakub õpilasele rohkem võimalusi läbi saada kui traditsiooniline kirjand?

Arvan, et tänavu tuleb vähem läbikukkumisi, sest kaks osa võimaldavad 20 punkti künnise kergemini ületada. Teisalt võib kahaneda ka kõrgete tulemuste arv. Need on minu oletused, kõik selgub pärast eksameid.

Eksamitöö kirjutatakse käsitsi, kuid tänapäeval kasutavad õpilased enamasti arvutit. Kui hästi õpilased teie arvates kirjutavad?

Arvan, et meie õpilased on harjunud käsitsi kirjutama. Neil, kes saadavad arvutis tehtud töö, on sellesse enamasti jäänud rohkem lohakusvigu, näiteks sidesõna eest koma puudu. Ilmselt ei ole seda põhjalikult üle loetud.

Tahan toonitada, et eksamil peab jagama aega nii, et töö jõutaks põhjalikult üle lugeda. Samuti on tähtis jälgida vormistamise nõudeid. Tiitellehe päisesse tuleb kirjutada oma kood ja valitud variandi number.

Eksamitöö kirjutatakse sinise või musta pasta- või tindipliiatsiga. Paranduste tegemiseks ei tohi kasutada korrektuuripliiatsit. Kui tekib viga, tõmmatakse kogu sõna ühekordse kriipsuga maha. Rõhutan: käekiri olgu loetav, sest kontrollija võib märkida ebaselge koha veaks.

Tehnoloogia üha areneb ja võib-olla tulevikus tehakse eksamid arvutis. Teisalt näitab käekiri inimese isikupära.

Mis ajaks selguvad tulemused?

Riigieksami tulemused peaksid selguma 20. juuniks.

ARVAMUSED

SIIM PILLE,
maagümnaasiumi abiturient

Uuendus on positiivne, sest vähendab ohtu läbi põleda ja keegi ei pea ära viima tühja paberit. Hea punktisumma on võimalik teenida üksnes tekstide põhjal. Kindlasti on uus vorm keskmise edukusega õpilasele kergem.

Lugemisülesanne on hea ettevalmistus ja tekitab mõtteid, mida saab kirjandiks vormida. Teisalt on ülesanded kohati ebaselged ja nõuavad mõistmiseks keskendumist.

Miinus on, et kahte osa on raske teha ühtviisi hästi: kui kulutad ühele liiga palju aega, võid teisega hätta jääda.

Olen uut korda harjutanud peaaegu terve gümnaasiumiaja. Viimasel aastal on põhirõhk olnud lugemisel. Eksamiks valmistudes on tähtis jälgida meediat, sest päevakajalised näited annavad sisule palju juurde.

Kindlasti tasub proovieksam täies mahus läbi teha, see vähendab pingeid ja annab ülevaate kasutatavast ajast. Praegu keskendun õigekirjale, sest sisuga mul probleeme pole.

ANDRA KÜTT,
Tallinna ülikooli eesti filoloogia tudeng

Pooldan traditsioonilist kirjandit, sest terviklik tekst näitab kirjutaja lugemust, loovust, stiilitunnetust ja grammatika tundmist.

Ma ei tauni uut formaati. Küpsuskirjandi puhul ei tulnud ilmsiks teksti mõistmise oskus, mida on vaja nii ülikoolis kui elus. Sageli kiputakse kirjandis esitama päheõpitud mõttekäike, mida ei saa nimetada loovuseks.

Kindlasti on kompleks­eksamil sisulisi ja vormilisi puudusi: ühegi muutuse korral ei suudeta ennustada kõiki probleeme. Uue formaadi korral puudub õpilastel ja õpetajatel võimalus teiste vigadest õppida.

Lugemust peab au sees hoidma kogu aeg. Igasugune tekstiloome eeldab teadmisi ümbritseva elu kohta, oskust eri teemadel kaasa rääkida.

Õpilastel tuleks teha gümnaasiumi ajal tööd nii lugemise kui kirjutamisega, et tulla toime ka väiksema teemavalikuga. See, et lugemist enam hinnatakse, on hea. Soovin abiturientidele head mõttelendu!