JUHTKIRI ⟩ Reformime reformi, mis reformis reformi

Sakala logo Foto: Sakala

Kutsehariduses tehtavaid muudatusi on lausa reformiks ehk palju nimetada: mõnevõrra pikem õppeaeg põhikoolijärgsetel õppekavadel, et keskharidus oleks kvaliteetsem ja kättesaadavam. Vaevalt et väljavaade kolme aasta asemel neli aastat oodata päris oma elu peale saamist noortes ülemäära vaimustust tekitab, samas ei maksa nende karjääriteadlikkust ja ambitsioonikust alahinnata. Leidub kindlasti ka neid, kes on selle otsusega väga rahul.

Just nimelt noortele, kel keskharidus veel omandamata, see muudatus keskendub. Ka koolikohustuslik iga tõuseb senise 17 eluaasta pealt 18 aasta peale.

​Õieti küll pole see muudatus, rohkem vana olukorra juurde naasmine, sest nagu ka Olustvere kooli direktor Arnold Pastak tähendab, siis eks neid kutsehariduse reforme ole nähtud igasuguseid. See, et põhiharidusega õpilane ei pidanud enam tingimata omandama koos kutseõppega keskharidust, vaid võis valida ainult kutseõppe, tuli 2000. aastate keskel ühe teise suure kutseõppe reformiga. Toonaste sõnade kohaselt pidi see kutseõppe muutma atraktiivseks ning kohandama kutsehariduse tööandjate vajadustega. Ja seda reformi ellu viies järgiti väidetavalt väga edukaid teiste riikide kogemusi.