Krõlli lapsed harjutavad loodusrajal murret

Viljandi Krõlli lasteaia hoovis avati loodusrada, millel on puude ja taimede juures sildid nii eesti- kui mulgikeelsete nimetustega. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi Krõlli lasteaia lapsed jooksid kolmapäeval uudishimulikult rühmade kaupa oma hoovis ringi, sest lasteaednikud olid muutnud selle omanäoliseks.

Krõlli lasteaia puud, põõsad, lilleklump, maitse- ja ravimtaimede maa olid saanud nii eesti- kui mulgikeelse teabega sildid.

Mulgikeelne loodus

Üks pikemat kasvu poiss käis õpetajale peale, et too loeks ette, kuidas suurt halli haavapuud mulgi keeles kutsutakse. Nimetust kuulnud, lubas ta, et hakkab iga päev mulgi keelt õppima.

Tesitelegi lastele pakkus murre huvi ja hääldus pani itsitama. Sipsikute rühma poisid kordasid kohe järele, kui olid kuulnud, et «õun» on mulgi keeles «ubin».

«Lastel oli see esmakordne kokkupuude mulgi keelega,» ütles Krõlli lasteaia Pokude rühma õpetaja Renate Hunt ja lisas, et 20 peatuspunktiga rada polnud ükski laps enne avamist läbi käinud. Üks Pokude rühma poiss oli valmis õpetaja sõnu kinnitama, aga lisas, et see-eest on ta juba soos käinud.

Lasteaia Krõll õppejuhataja Riina Heinpõld ütles, et kui loodusrada sinka-vonka läbi käia, on selle pikkus kuni kilomeeter. Lapsed said ülesandeks puukettale märkida, milline punkt neile kõige rohkem meeldis ja mitu peatust nad tegid.

Heinpõld märkis, et loodusrada sai teoks keskkonnainvesteeringute keskuse toel projektiga «Õpime loodusest». Tänu sellele on Krõlli mudilased käinud veel näiteks Heimtalis ja Pokumaal loodust vaatamas.

Krõll tahtis rahvuslikkust

Riina Heinpõllu sõnutsi tekkis mõte loodusrajale mulgi keelega natuke rahvuslikkust lisada sellest, et üks lasteaia töötaja teeb ülikoolis mulgi keele ja kultuuri kohta diplomitööd.

«Täiesti tavalisest pargist on tehtud midagi erilist,» rõõmustas Mulgi kultuuri instituudi juhataja Janne Järvelt.

Seda erilisust kutsus Heinpõld vaatama ka teisi lasteaedu, keda mulgi keel huvitab. «Ööseks korjame sildid ära, aga kui keegi on rajast või mõnest punktist huvitatud, paneme need tagasi,» ütles ta.

Janne Järvelti sõnul on Krõll hakkama saanud ülimalt toreda ettevõtmisega. «Nad palusid instituudilt ainult abi nimetuste mulgi keelde tõlkimisel,» lausus ta ja lisa, et loodusrada on jälle samm edasi mulkluse arendamises.

Mulgi kultuuri instituudi juhataja hinnangul on ettevõtmine seda väärtuslikum, et Viljandi lasteaed ei ole ajaloolise Mulgimaa alal, vaid niinimetatud Suur-Mulgimaal.

SILT
Loodusraja tahvlikesel on
• taime eestikeelne ja rahvapärane nimetus
• vaatluspunkti eestikeelne nimetus
• vaatluspunkti mulgikeelne nimetus.
Allikas: Riina Heinpõld