Üle koolide käib ajaloo suurim koondamislaine

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmes Viljandi gümnaasiumis on praegu tööl 209 õpetajat. Neist 26 on juba koondamisteate saanud ning suure tõenäosusega täieneb koondatavate hulk veelgi.
Kolmes Viljandi gümnaasiumis on praegu tööl 209 õpetajat. Neist 26 on juba koondamisteate saanud ning suure tõenäosusega täieneb koondatavate hulk veelgi. Foto: «Sakala»

Ehkki sügisel on Viljandi koolides 14 õpetaja töökohta vähem kui praegu, on koolijuhid pidanud koondamisteate andma 26 õpetajale ja nende hulk võib veelgi paisuda.

Kolmes Viljandi gümnaasiumis on õpetajatele 187 töökohta. Et sugugi kõik need pole täiskoormusega, on õpetajatena ametis 209 inimest. Sügisel on õpetajakohti 173, aga praegu pole teada, mitu inimest neile jääb.

Kokkutõmbamine jätkub

Algava suve keskel muutuvad kõik senised Viljandi gümnaasiumid põhikoolideks ning tekib uus riigigümnaasium. Abilinnapea Ardo Agasilla kinnitusel pole nii suurt koondamiste ja muudatuste lainet siinsetest koolidest varem üle käinud.

Viimased suuremad õpetajate ametikohtade kokkutõmbamised olid siis, kui hääbus vene gümnaasium ning töö lõpetas vanglakool. Mõneaastase vahega tuli koondada paarkümmend õpetajat. Koondamisteadete kätteandja oli siis Kaare kooli direktori ametit pidanud Agasild.

Praegu on ta abilinnapeana see inimene, kes andis koolijuhtidele teada uute põhikoolide koosseisu ning neile, kellele tulevikus tööd ei leita, pidid direktorid välja jagama koondamisteated.

Jakobsoni kooli juhil tuli ametikoha kaotusest teatada seitsmele, maagümnaasiumi direktoril üheksale ja Paalalinna kooli juhil kümnele õpetajale. Koondamisteateid tuleb välja jagada veelgi, sest kohata jääb ka osa koolide tehnilisi töötajaid. Mitme õpetajaga peavad direktorid läbirääkimisi, kas nad lepivad edaspidi väiksema koormuse ja madalama palgaga, ning kui kokkuleppele ei jõuta, ootab neidki õpetajaid koondamine.
Agasilla kinnitusel ei puuduta koondamised Kaare kooli ja täiskasvanute gümnaasiumi õpetajaid.

Jakobsoni kooli direktor Eero Järvekülg rääkis, et seitsmest õpetajast, kellele temal tuli koondamisteade anda, on kaks pensioniealised ja nad olid juba ise arvestanud, et lahkuvad koolist. Viiele inimesele tuli aga töö kaotamise teade halva üllatusena. «Nad on päris õnnetud,» nentis Järvekülg.

Maagümnaasiumis oli direktor Aavo Soopa sõnul samasugune olukord: koondatute seas oli nii neid, kes olid plaaninud lahkuda, kui neid, kes oleksid soovinud jätkata. Seda, milliseks uue kooli personal täpselt kujuneb, pole Soopa meelest võimalik praegu öelda, sest järgmise aasta eelarvet pole kinnitatud.

Kui palju tuleb koondada näiteks koristajaid, valvureid ja teisi tehnilisi töötajaid, pole veel teada. Paalalinna koolis saab see selgeks alles suve teisel poolel, kui riigigümnaasium jõuab selgusele, kas tal on uuel õppeaastal vaja koolitöö korraldamiseks Paalalinna kooli väikest maja. Kui on, saavad seal tööd kolm koristajat ja remondimees. Kui ei ole, ootab neid inimesi samuti koondamisteade.

Koondamised toovad linnale suure kulu, sest lahkuvatele töötajatele tuleb maksta seadusega ettenähtud kompensatsiooni. Ardo Agasilla sõnul on kokku lepitud, et selle kulu katab haridusministeerium. Summat, mis lahkuvatele koolitöötajatele maksta tuleb, ta ei avaldanud.

Tööd leida on raske

Et suve keskel töö kaotavaid õpetajaid aidata, korraldas töötukassa koos linnavalitsusega selle nädala algul koondamisteate saanud õpetajatele infopäeva. 15 kohale tulnud inimest pidid aga nentima, et uue koha leidmine võib kujuneda väga raskeks.

Maakonna haridusjuht Ilmar Kütt andis küll ülevaate praegu vabadest õpetajakohtadest, kuid need on linnast kaugel ja enamasti osalise tööajaga ehk väga väikese palgaga.

Suur osa infopäevale tulnutest olid pensioniealised, mis tähendab, et nemad ei saa end töötuna arvele võtta.

«Pensioniealised ei ole meie kliendid,» lausus töötukassa Viljandi büroo juht Merit Laan. «Nad võivad käia meie büroos ja uurida stendilt vabade töökohtade infot, aga töötuna nad end arvele võtta ei saa.»

Samal ajal kui õpetajaid lahti lastakse, tuleb neid teiselt poolt juurde leida. Nimelt on riigigümnaasiumi lahkunud kõikidest koolidest selliseid õpetajaid, keda on ka põhikoolidel vaja.

Nii tuleb näiteks Paalalinna leida kaks kehalise kasvatuse õpetajat ning inimene, kes annaks keemiatunde. Kesklinna kool vajab kunstiõpetajat ning Jakobsoni koolil on puudu psühholoog, huvijuht, õppejuht ja haldusjuht. Viieliikmelisest juhtkonnast jääb selles koolis alles vaid kaks inimest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles