Viljandimaa piimakarjakasvatajad vaatavad valvsa pilguga Euroopa poole

Eesti farmereid kutsutakse üles kasutama ennetusmeetmeid, et vältida suu- ja sõrataudi riiki sissetoomist ja levikut. See on väga nakkav ja ägedalt kulgev viirushaigus, mis mõjutab kõiki kodu- ja uluksõralisi loomi: veiseid, lambaid, kitsi ja sigu, aga ka hirvi ja alpakasid. Foto: Paul Poderat

Viljandimaa piimakarjakasvatajad on juba mõnda aega vaadanud mureliku pilguga Kesk-Euroopa poole, kus levib ülinakkav loomade viirus suu- ja sõrataud.

"Eks me kõik elame selles hirmus ja võtame kasutusele erinevaid meetmeid, et haigus meie farmi ei jõuaks," ütles Mangeni PM-i juhatuse liige Maarika Susi. 

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda on kutsunud loomapidajaid üles valvsusele ja vajadusel täiustama oma bioohutusmeetmeid. Susi rääkis, et farmi võõraid ei lasta, väravad on kinni ning igal pool on desomatid ja inimestel kaitserõivad. "Omalt poolt üritame teha kõik, et sel viirusel ei oleks kuidagipidi võimalik siia sattuda."

Viimaste päevade jooksul on suu- ja sõrataudi tuvastatud mitmes Ungari ja Slovakkia farmis ning eelmise nädala lõpuks oli seal hukatud juba umbes 7000 veist. Nüüdseks on nakkusohtlikuks piirkonnaks kuulutatud ka Ida-Austria, kus jälgitakse nakkusohus loomi ja kus riik valmistub taudi levikuks. Lisaks veistele ohustab suu- ja sõrataud ka lambaid, sigu ja kitsi.

Põllumajandus-kaubanduskoja andmetel Eestis suu- ja sõrataudi veel tuvastatud ei ole, kuid oht see sisse tuua on reaalne, eriti olukorras, kus loomade vedu ja inimeste liikumine üle piiri on igapäevane.

​Susi rääkis, et kui see haigus Ungaris tuvastati, pani Poola piirile desomatid ja nüüd teeb seda ka Austria. "Aga ma ei tea, kas meie piirid ka kunagi selliseks muutuvad," lausus ta ja ütles, et söödatransport tuleb ju kõik ikkagi Euroopa poolt.

Nagu Susi nentis, mõtlevad kõik praegu ilmselt välja strateegiat. "Kahjuks ei ole ju alati kõiki neid seadmeid kohe võtta, millega suudaksid näiteks suure veoauto ära desotada igalt poolt. See kõik nõuab natuke rohkem ettevalmistusi. Samas enda südametunnistusele küll ei taha seda, et me mingi kergekäelise otsusega selle haiguse oma farmi sisse laseme."

See, et Mangeni PM-i Koksvere laudas on kõik 4000 lehma koos, on Susi sõnul ühest küljest õnn, sest pole loomade vedu ühest laudast teise, samas kui haigus peaks tabama, tabaks see väga rängalt.

Põllumajandus-kaubanduskoda on planeerinud reedeks suu- ja sõrataudi infopäeva, et parandada tootjate teadlikkust ning selgitada ennetusmeetmeid. "Selliseid hakkab nüüd tulema, sest riigi jaoks on toidujulgeolek ju väga oluline," märkis Susi. "Liiati on Eesti piimasektor väga tugev. Põhimõtteliselt on Eesti piimatootmises väljalüpsidelt Euroopa tipp."

Teiste seas loodab 4. aprilli infopäevalt lisateavet saada Muraka farmi juht Karmo Männik. "Vaatame, mis seal räägitakse ja milleks peame veel rohkem valmis olema. See on karm taud," kostis ta ning rääkis, et ühe punktina on infopäeva kavas võimalik taudikahju hüvitamine. "Ega kindlustus, ma arvan, seda probleemi korva."

Ka Muraka farmi, kus piimakarjas on 170 lehma ja loomi kokku 300 ringis, praegu enam võõraid ei lubata, kuid kõige suuremaks riskiks pidas Männik ikkagi lautadevahelist transporti. "Peame hakkama vaatama, mis sellega saab, aga kuulan reedel ära, milleks peame valmis olema," lausus ta. 

Ligi 1300 loomaga Kõpu PM-i juht Tõnu Vreimann nentis, et osa kaupa tuleb sellessegi farmi Saksamaalt. "Kaardi pealt vaadates puhang meil päris külje all ei ole, aga tänapäevaseid liikumisi arvestades pole ta ka kaugel," lausus ta. 

Põllumajandus-kaubanduskoda vahendas, et suu- ja sõrataud levib erakordselt kergesti loomade otsese kontakti kaudu, saastunud transpordivahendite, riiete, jalanõude, töövahendite, sööda ja farmis või farmi läheduses viibivate või liikuvate inimeste kaudu. Lisaks ka õhu kaudu, mis teeb selle ohjeldamise eriti keerukaks.

Nii leidis Kõpu PM-i juht, et juba riigipiiril peaksid olema piirangud, sest isegi kui ise väga pingutad, võib kõik ära nullida näiteks naaberküla mees, kes nii hoolas pole.

"Muidugi igapäevane bioohutus on järjest aktuaalsem ja eks see aita ka kõige teiste haiguste vastu," ütles Vreimann ning lisas, et praegune olukord meenutab talle 1982. aastat, kui Eestis viimati suu- ja sõrataudipuhang oli. "Toona pandi maakonna piirid kinni ja lasti üle desovannide kõik autod, aga tänapäeval on transport ju oluliselt suurem."

OHUTUS 

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda tuletab meelde, et loomataudide leviku oht ei puuduta vaid loomakasvatajaid. Kõik inimesed, kes liiguvad maal, matkavad või viibivad farmide läheduses, peaksid olema äärmiselt tähelepanelikud.

Ära sisene farmi territooriumile ilma loata – isegi lühiajaline viibimine võib põhjustada saastumist.

Puhasta jalatsid ja riided pärast maal liikumist, eriti kui oled viibinud karjamaadel, laudakomplekside või loomadega kokkupuutuvates piirkondades.

Väldi kontakti loomadega, eriti välismaal reisides.

Allikas: Eesti põllumajandus-kaubanduskoda