/nginx/o/2025/03/28/16742837t1hc1bc.jpg)
Ma mõistan suurepäraselt neid maainimesi, kes avastavad postkastist kantseliidist kubisevas keeles ootamatu teate, et nende elamise lähedusse plaanitakse püstitada tuulikuid. Ma mõistan suurepäraselt neid maainimesi, kes hakkavad saadud sõnumis leiduva info põhjal asja edasi uurima ja avastavad, et kuskil on küpsenud plaan panna nende läheduses püsti 14 tuulikut kõrgusega 280 meetrit, ja kelle vererõhk selle peale kerkib pea tuulikukõrguseni. Ma mõistan neid hästi, ma olen ise üks nendest.
Põlise päikesekummardaja ja vana tihasetoitjana on mul väga valus vaadata, kuidas planeedi päästmiseks mõeldud rohelised ideed on aasta-aastalt ära mustatud ja sageli on seda teinud just need, kes peaksid kõike seda eest vedama ja propageerima. Tuulikuämber on üks näide sellest, kuidas kohe üldse ei peaks asju ajama. Külvad tuult, lõikad tormi. Õigupoolest on sedapuhku külv lastud isevoolu teed, aga torm on puhkenud vägev.