Biojäätmete eraldamises on viljandlased prügivedaja meelest päris laisad

Prügiveoks kasutatakse Viljandimaal mitmekambrilisi prügiautosid, kus bioprügile on omaette ruum auto küljel ning segaolmejäätmete konteinerid tühjendatakse autosse tagant. Foto: Marko Saarm

Prügiveofirma Eesti Keskkonnateenused andmetel on Viljandimaal kõige usinamad tavaprügist biojäätmete eraldajad Mulgi valla elanikud, kuid teiste maakondadega võrreldes on Viljandimaa elanikud üsna kehvad prügisortijad.

Mulgi vallas oli biojäätmete osa tavaprügist veebruaris 11 protsenti, Viljandi linnas üheksa, Põhja-Sakala vallas kaheksa ja Viljandi vallas viis protsenti. Võrreldes Harjumaaga, mille mõnes vallas on see protsent 30 lähedal, on tulemas üsna kehv.

"Viljandis on ka päris palju kortermaju, kus kompostimine on tõenäoliselt keeruline või võimatu. Seetõttu teeb Viljandi biojäätmete kogumise statistika natuke murelikuks," nentis aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru pressiteate vahendusel.

Talle tundub, et viljandlased ei ole teadvustanud, et biojäätmed ei tohiks sattuda segaolmejäätmete konteinerisse. Segaolmekonteinerist jõuavad toidujäätmed ja muu bioprügi ladestusse või põletusse ja see on prügiveofirma juhi sõnul väärtusliku ressursi raiskamine. "Peatselt võib see tähendada, et segaolmejäätmete konteiner jääb tühjendamata, kui selles on palju biojäätmeid," lisas ta.

Üle Eesti on keskmine liigiti kogutud biojäätmete osakaal praeguseks 14 protsenti. Mõnes omavalitsuses, näiteks Jõelähtme vallas on aga biojäätmete osakaal segaolmejäätmetest 30 protsendi lähedal. Tallinna eri linnaosades küünib liigiti kodutud biojäätmete osa 20 protsendini.

Bruno Tammaru sõnul on kõigis maakondades, kus Eesti Keskkonnateenused tegutsevad, võrreldes eelmise aasta algusega märgata biojäätmete kogumise kasvu. "Viljandimaal midagi rõõmustavat ei ole. Tartu, Tallinn, ka näiteks Viljandiga võrreldavad Võru või Tõrva koguvad biojäätmeid usinamalt ja rohkem," lisas Tammaru.

Kolmandiku kodudes tekkivatest segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed. Eesti ainus köögi- ja sööklajäätmeid biogaasiks töötlev tehas Maardus saavutas eelmisel aastal täisvõimsuse. Tehas käitles aasta jooksul enam kui 21 000 tonni köögi- ja sööklajäätmeid, millest toodeti üle 1,52 miljoni kuupmeetrit biometaani ning üle 19 000 tonni vedelväetist Harjumaa põldudele.

Eesti Keskkonnateenused veab prügi kõigis Viljandimaa omavalitsustes.