Kümned naised laulsid maarjapäeval päikest välja ja palusid allikaveelt igavest ilu

"Me laulsime päikesele. Ja siis pesime allika juures nägu," ütles kuueaastane Lili, kui oli naasnud varahommikuselt teekonnalt, et siis umbes kella kaheksa ajal Karksi-Nuia kultuurikeskuses kehakinnituseks pannkooki süüa ja punasesõstramahla peale juua. "See on üks tähtpäeva ... Nagu emadepäev, aga see ta ei olnud," kostis ta.

​​Koos jõudsime selgusele, et tegu on maarjapäevaga ja nagu emadepäevgi on see naiste püha. Ühtlasi tähistab paastumaarjapäev talveaja lõppu ja kevade algust. Sellest päevast ei tohtinud enam linnupetet võtmata õue minna, sest linnud on lõunamaalt või nagu vanasti öeldi varjude riigist tagasi.

"Linnud proovisid siis inimest ära petta, kui läksid söömata välja. Aga kui õues ehmatad, et ei jõudnudki süüa, tuleb hambad puusse lüüa," kõneles Karksi-Nuia kultuurikeskuse kultuurispetsialist Tiina Tomingas. Ta selgitas, et muidu kuivetuks inimene, aga siis kuivab puu ja inimesele jääb puna palgele.