Saada vihje

Valla- ja linnavalitsused saavad jäätmekogumise toetust

Eestis jääb liigiti kogumata üle 200 000 tonni segaolmejäätmetes rikutud materjali.
Eestis jääb liigiti kogumata üle 200 000 tonni segaolmejäätmetes rikutud materjali. Foto: Tairo Lutter

Riik soovib hoogustada jäätmete liigiti kogumist, et anda tõuge ringmajanduse arengule ja viia ellu jäätmereform. Seda eesmärki aitab saavutada kohalikele omavalitsustele mõeldud liigiti kogumise taristu toetus, mille tingimused on kliimaministeerium saatnud avalikule kooskõlastamisele.

Nagu märkis kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, paraneb jäätmereformiga jäätmete liigiti kogumine, et oluliselt rohkem pakendeid, bio- ning paber- ja pappjäätmeid kasutataks tööstuses uute toodete valmistamiseks.

«Eestis jääb liigiti kogumata üle 200 000 tonni segaolmejäätmetes rikutud materjali. Kui kõigis Eesti kodudes saab harjumuseks majapidamises tekkivate jäätmete liigiti kogumine, siis olmejäätmete ladestamine praktiliselt lõpeb ning põletamine väheneb märgatavalt. Kümne aasta pärast peaks jõudma ringlusse 65 protsenti olmejäätmeid ehk säästame praegusega võrreldes peaaegu kaks korda rohkem ressurssi,» kõneles Jaanisoo.

Uue toetuse abil saavad omavalitsused soetada jäätmete liigiti kogumiseks ja kogumisringideks vajalikke vahendeid, rajada või täiendada juba olemasolevaid kogumispunkte ning jäätmejaamu, samuti võtta kasutusele liigiti kogumist edendavaid digilahendusi. Lisaks saab toetust küsida biojäätmete kompostimisväljaku rajamiseks või olemasoleva arendamiseks.

«Kui vajalik taristu on olemas, siis on jäätmete liigiti kogumine juba inimeste harjumuste ümberkujundamise küsimus,» lausus Jaanisoo. «Möödunud aasta alguseks tegime sellise harjutuse edukalt läbi biojäätmetega ning tänu sellele saavad ettevõtted toota Eestis kogutud biojäätmetest biogaasi, kompostmulda ja väetist. Astume nüüd veel sammu edasi ja teeme sarnase protsessi läbi pakenditega ning paberi- ja pappjäätmetega.»

Toetuse suurus on sõltuvalt tegevusest 75 000 eurot kuni 2 miljonit eurot. Toetusmeetme kogueelarve on ligikaudu 35 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Eesmärk on avada taotlusvoor keskkonnainvesteeringute keskuses kevade jooksul.

Keskkonnaagentuur on välja töötanud ka jäätmete majandamise mudeli, mis aitab kohalikel omavalitsustel jäätmete kogumist tõhusamalt planeerida ja on abiks toetuse taotlemisel. 3. aprillil on kohalikele omavalitsustele mõeldud veebiseminar, millel keskkonnaagentuur tutvustab mudelit ning keskkonnainvesteeringute keskus annab ülevaate jäätmereformiga seotud toetuste taotlemise kohta. Lisaks toimuvad koolitused Rakveres, Pärnus, Tartus ja Tallinnas.

Jäätmereformi elluviimiseks ja ringmajanduse edendamiseks investeerib kliimaministeerium Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi abil ringmajanduse valdkonda erinevate toetustega kokku üle 100 miljoni euro. Jäätmereformiga saab lähemalt tutvuda kliimaministeeriumi kodulehel.

Kommentaarid
Tagasi üles