/nginx/o/2025/03/21/16728127t1h9c3c.jpg)
"Ei, me ei tegele täpsussõidu kontrollimisega," vastas paar aastat tagasi üks politseijuht minu kui ajakirjaniku küsimusele, kas politseinik teeb mulle trahvi ka siis, kui on mõõtnud mulle maanteel kiiruseks 95 kilomeetrit tunnis. Igati ohutum ja kokkuvõttes mõistlikum oleks sõita küll lubatud kiirusega, aga trahvimine napi kiiruseületamise korral polevat lihtsalt mõistlik. See tooks kaasa vaid liiklejate trotsi ja annaks hoobi politsei mainele.
Viljandi linnavalitsus on aga otsustanud linna parkimist korraldades midagi, mille mõtestamisega jään mina küll hätta. Õigemini jääb segaseks, miks muudatus ette on võetud. Kas eesmärk on pürgida kõige paremini parkijate linnaks? Miks muidu käib kontrolör, mõõdulint näpus, ja määrab 40-eurost trahvi neile, kes on (nähtamatust) kõnnitee äärekivist enam kui 20 sentimeetri kaugusel või jätnud auto nii, et selle üks ratas ulatub tolle (nähtamatu) äärekivi peale.