/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2025/03/21/16727177t1hb4cc.jpg)
Angerjamaime võib keskkonnaameti loal ka tänavu mitmesse veekogusse tuua, kuid kord on varasemast karmim.
Klaasangerjate asustamise taotluse olid keskkonnaametile esitanud mittetulundusühingud Võrtsjärve Kalanduspiirkond ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ning lähtudes kehtivast angerja majandamise kavast, andis amet ühekordse loa aprillis klaasangerjaid asustada.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk selgitas pressiteate vahendusel, et angerjad vajavad paremat kaitset nii Eestis kui mujal maailmas ning nende asustamine peab olema põhjalikult läbi kaalutud.
«Eelmise aasta sügisel arutasime klaasangerjate asustamise teemat teadlastega ning selle tulemusel korrigeerisime oluliselt ning muutsime rangemaks senist asustamise praktikat,» lausus ta. «Kas üldse angerja asustamisega on pikemas perspektiivis võimalik jätkata, pannakse paika angerja majanduskavaga, mille valmimist veab regionaal- ja põllumajandusministeerium.»
Klaasangerjate asustamine on lubatud vaid jääta vette, jää alla neid enam asustada ei tohi. Röövlinnukahju vähendamiseks tuleb maimud vette lasta pärast päikeseloojangut ning asustamise juures peavad viibima nii kalateadlane kui keskkonnaameti esindaja.
«Angerjas on ajalooliselt osa meie siseveekogude ökosüsteemist, kuid praegu see kala meie siseveekogudesse enam ei pääse,» märkis Kukk. «Lisaks ökoloogilisele poolele elavdab angerjate asustamine eelkõige Võrtsjärve-äärset piirkonda ja sealsete kalurite tegevust, Võrtsjärvel tegelevad mõrrapüügiga 56 firmat. Sellel aastal on keskkonnainvesteeringute keskus eraldanud Võrtsjärve ja väikejärvedesse angerjate asustamiseks 72 624 eurot.»
Angerjat lubatakse asustada kehtivas tegevuskavas loetletud veekogudesse Võrtsjärve, Saadjärve ning Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järve. Kokku planeeritakse asustada ligikaudu 808 300 klaasangerjat.
Kuigi angerjate arvukus looduses on vähenenud dramaatiliselt, on endiselt lubatud angerjamaimude ehk klaasangerjate väljapüüdmine ja müük Euroopa piires. Tänavu asustatavad kalad on SEG-sertifikaadiga, mis tähendab, et nad on kontrollitud ning pole põhjust karta püüdjate seotust musta turuga.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituut tegi ettepaneku nimetada angerjas vähemalt III kaitsekategooria liigiks. Keskkonnaamet kujundab oma seisukoha ning esitab kliimaministrile ettepanekud kalaliikide kaitsekategooriate muutmise kohta käesoleva aasta teises pooles.