1976. aastal sündinud Kuusingu sõnul elame me maailmas, kus ei ole enam üldkehtivat tõde ega ka alust tegelikkuse ja väljamõeldise eristamiseks. Julgen siinkohal küll arvata, et maailm püsib suuresti veel tänu igavestele universaalsetele seadustele ja kes seda hoomab, tajub ka üldkehtivat tõde. Ilmselt räägib kunstnik niinimetatud tõejärgsest maailmast, mis võib olla maise suurvõimude tegevuse ja kiire tehnoloogia arengu tagajärg, mida omakorda globaalne meediaväli jõuliselt vahendab.
Kui lähtuda sellest, et igasugune loominguline tegevus on ka olemasoleva ilmapildi vahendamine, võib Kuusinguga nõustuda – iga kunstnik vahendab oma loomingus ju oma maailmanägemist, maailmatunnetust ja tõde. Lähtume siis sellest, et tal ongi õigus.