/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2009/02/14/133251t1h7b47.jpg)
Viljandimaa omavalitsuste liit teeb valitsusele ettepaneku muuta kärpekava valemit, mille kasutamine võtab väikestelt valdadelt ära rohkem raha kui enesega hästi toime tulevatelt suurtelt linnadelt.
Valitsus pitsitab kõige nõrgemaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulumaksu väiksema laekumise ja tasandusfondi kärpimisega kahaneks Tallinna summa kõigest 3,7 protsenti, Mõisaküla oma aga peaaegu kolm korda rohkem.
Kogu Viljandimaa jääb esialgsete arvestuste kohaselt ilma ligi 15 miljonist kroonist.
Kolmekordne vahe
Omavalitsuste liidu esimehe, Halliste vallavanema Andres Rõigase sõnul mõistetakse Viljandimaal, et raskes majandussituatsioonis tuleb kõikjalt koomale tõmmata, kuid arusaamatuks jääb, miks tehakse selle käigus liiga pisematele.
«Rasket aega ei tohiks üle elada väiksemate ja majanduslikult ehk mitte kõige paremal järjel olevate kohtade arvelt,» kinnitas Rõigas nördinult. «Toetus langeb kõige rohkem just nendel, kes on niigi kehval järjel.»
Rõigase jutu järgi on tegemist suurepärase näitega äraspidisest regionaalpoliitikast, sest 15 miljoni krooni suurune auk ei jäta puudutamata mitte ühegi Viljandimaa linna või valla eelarvet.
«Kokku tuleb hoida kõvasti, aga hariduse pealt me seda tegema ei hakka,» lubas omavalitsuste liidu juht tänavusi tegevusplaane kommenteerides.
«Löögi alla satuvad näiteks kultuurisfäär, projektide kaasfinantseerimine, tee-ehitus ja -hooldus ning päevakorral on palgafondide vähendamine.»
Suured võidavad
Kuigi esialgu lubas valitsus kärpida ainult tulumaksu, mindi siiski ka tasandusfondi kallale.
Rahandusministeeriumi esitatud arvudega põhjalikult tutvunud Karksi vallavanem Arvo Maling kinnitas, et kõige rohkem võidavad suured linnad, kaotajaks jäävad aga väiksed vallad.
«Tegelikult võeti üle Eesti ära veel 50 miljonit krooni,» rääkis Maling. «Riigi kärpega võitis Hiiumaa ühe miljoni ja Harjumaa 30 miljonit ning Tallinn sai juurde 80 miljonit! Kõik ülejäänud jäid ümberjagamisega kaotajateks.»
Malingu sõnul ei saa kuidagi nõus olla sellega, et maapiirkondadest raha ära võetakse.
«See on ilmselgelt ebaproportsionaalne,» ründas ta kava. «Kas see ongi regionaalpoliitika? See ei ole kindlasti õiglane, sest halvendab omavalitsuste olukorda.»
Viljandimaa omavalitsuste liit kutsub teisi omavalitsusi valitsusele tehtava kärpekava muutmise ettepanekuga ühinema.