1930. aasta 19. oktoobril Abja vallas sündinud Märt Londi elutee algas Pikasilla talus, kus maad oli 56 hektarit ja rasket tööd tegi neli hobust. Selle juurde tekkis veel teinegi, ema 81-hektarine sünnitalu ja nõnda oli Lond pärit tõelisest suurtalust. See tõi aga kaasa kogu pere kulakuks tembeldamise ja Märt Londi noorukieas Siberisse saatmise.
1949. aasta kevadeks oli Lond jõudnud Tihemetsa tehnikumis metsamajandusosakonna lõpueksamiteni, kuid kooli lõpetada tal ei õnnestunud. Oma raamatus "Curriculum Vitae" meenutab ta: "24. märtsi lõuna paiku kutsuti meie kursuse poisid kokku ja tehti teatavaks majast lahkumise keeld. Ainult mind ja Toome Andrest vabastati sellest kohustusest. Sõjaasjanduse õpetaja, Venemaalt tulnud eestlane sosistas meile: "Teie, poisid, sõitke mõneks päevaks kuhugi kaugemale, sedasi on teile parem.""
Märt Lond sõitis juhusliku autoga koju, viis oma perele hoiatuse ja pöördus öise rongiga Tihemetsa tagasi, et näha, mis seal toimub. Uudishimu läks talle kalliks maksma, sest küüditajad saabusid sealt, kust ta neid oodata ei osanud. Ta ei võtnud midagi kaasa ja läks nendes riietes, mis parajasti seljas olid.
Teekond kestis 18 päeva, kuni küüdirong jõudis Krasnojarski krai lõunaossa Užuri jaama. Sealt 70 kilomeetri kaugusel mägedel ja orgudes paiknev kolhoos täienes 35 eestlase võrra. Tihemetsa poiss jõudis seal algul haakijana ja õige pea ka ratastraktori roolis kevadkülvi teha.
Jaanipäeva paiku sai noormees teada, et pereliikmed, keda ta 24. märtsi õhtupoolikul hoiatas, olid kõik Siberimaal. Tema vanemad olid saanud teada poja kinnivõtmisest ja läksid kolmandal päeval koju, kus neid oodati. Küüditati ema, isa ja õde. Aga ka onu pere.