/nginx/o/2024/03/22/15960500t1h1cc5.jpg)
/nginx/o/2025/03/15/16715148t1h31ae.jpg)
Kui eelmisel aastal rääkis Viljandi linnavalitsus tänavusest kui valusate kärbete aastast, siis nüüd kõneleb ta peamiselt kokkuhoiust. Omajagu muret valmistab linna rahandusameti juhi lahkumine, sest puudu on ka pearaamatupidaja.
Viljandi linnavalitsus planeeris aastateks 2024–2026 viieprotsendilise omavahenditest tehtavate tegevuskulude kärpe. Linna eelarve suurust arvestades on see umbes 700 000 eurot aastas.
Ainus suuremaid muudatusi toov kokkuhoiuplaan on nukuteatri ning perede ja laste tugikeskuse raamatukokku kolimine, mis nõuab linnalt ühekordset investeeringut, peamine kokkuhoid tuleb aga varasemast tunduvalt odavamaks osutunud tänavahooldusest ning remontide edasilükkamisest.
Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov selgitas, et optimeerimise vajadus on linnas endiselt olemas, aga tänavune kärpepoliitika erineb eelmise aasta omast. Mullu said mõlemad abilinnapead ülesandeks kärpida umbes viis protsenti oma valdkonnast, tänavu otsitakse aga võimalikke kärpekohti ühiselt. Vaadatakse üle igapäevased kulud, kuid tõmmatakse kokku ka neid kohti, mis annavad kokkuhoiu pikas perspektiivis. Kui tahta kiireid suuri kärpeid, tuleks mõni asutus päevapealt kinni panna. "Seda me aga teha ei taha ega kavatse," kinnitas linnapea.
Läbi on käinud ka mõte koondada linna pakutavad teenused kõik ühte hoonesse kokku, aga esialgu pole see kindel plaan.
Linnavalitsus on tükk aega otsinud uut pearaamatupidajat, aga seni pole otsingud viljakad olnud. Hiljuti andis lahkumisavalduse ka praegune rahandusameti juhataja, vaevalt aasta ametis olnud Tiina-Mae Kuusik. "Olukord on päris keeruline," tõdes linnapea. Uut juhti hakatakse peatselt otsima ning kasutatakse selleks personalifirma abi, sest see on seni häid tulemusi andnud.
Senise juhi lahkumise taga oli linnapea sõnutsi väga suur töökoormus. Tiina-Mae Kuusik pidi üksinda täitma nii rahandusameti juhi kui ka pearaamatupidaja kohta ning olukorra muutis raskemaks see, et ta ei ela Viljandis.
Linna majanduse ja planeeringu eest vastutav abilinnapea Kalvi Märtin tõdes, et nõndanimetatud kõva poole kärped said eelmisel kevadel tehtud ja rohkem ei ole võimalik midagi maha lihvida. Tema töövaldkonna edasiseks kokkutõmbamiseks oleks vaja loobuda mõne asja tegemisest üldse, see ei ole aga alati võimalik. Kõne alla ei tule ka koondamised. Märtin tõi näiteks Linnahoolduse, kust ei ole võimalik kedagi koondada, sest olemasolev tööjõud on niigi väga täpselt paika lihvitud. "Päris niitmata me ju ka linna jätta ei saa," nentis ta.
Siiski pääses tema valdkond üsna kergesti ning linnakodanikud ei tohiks suuri muudatusi linnapildis näha. Esimene kokkuhoiukoht oli seotud tänavahoolduse hankega, mille võitis Stone House. Tema pakkumine oli nii soodne, et esialgu aastasele tänavahooldusele mõeldud eelarverealt sai kenasti umbes 100 000 maha kustutada. Lisaks oli möödunud talv võrdlemisi pehme ja lumevaene ning see omakorda tähendas linnale kokkuhoidu, sest jäi ära pidev vajadus tellida näiteks lume äravedu.
Kärpekoht leiti ka hooldusremondi realt: umbes 250 000 euro eest hooldusremonti lükatakse tulevikku. Nagu abilinnapea selgitas, on need mittehädavajalikud tööd ehk siis kui kuskil on vaja midagi värvida või krohvida, siis seda sel aastal lihtsalt ei tehta.
Ta rõhutas, et sellised sammud nagu mitme asutuse raamatukoguhoonesse kolimine on igati õiged. "Seal tulevad küll ühekordsed investeeringud, jah, aga raamatukogu vajab nagunii remonti ning pikas perspektiivis on see mõistlik," lisas ta.
Rahandusameti personalipuudus linnamajandust otse ei puuduta, kuigi Märtin nentis, et probleeme on omajagu olnud. "See on ka linnavolikogu istungitel jutuks tulnud, et vahepeal ei olnud meil head ülevaadet, kellele me kui palju võlgu oleme, või on jäänud mõned arved õigel ajal maksmata," rääkis ta. See on tema hinnangul siiski pigem linna maine küsimus, mitte otseselt tööd takistav asjaolu.
Abilinnapea Are Tints rääkis, et sotsiaal- ja kultuurivaldkonnaski said peaaegu kõik hõlpsasti korraldatavad kärped eelmisel aastal ära tehtud. "Nudimised on ära nuditud," tähendas ta. "Kui on vaja mõni suurem kokkuhoid tekitada, tekiks üsna kiiresti küsimus, et mida me siis enam ei tee või mida me endale enam võimaldada ei saa."
Tints nentis, et tänavune eelarve on kokku pandud. "Enam-vähem saavutasime selle, mida on vaja, ja nüüd on vaja vaadata, et iga liigutus, mida teeme, oleks tõhus ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal."
Ta lisas, et tema valitsusalas tegutsevates allasutustes on kärped üle elatud. "Signaale, et siia või sinna oleks ju tegelikult raha juurde vaja, on tulnud. Hea näide on koolitused: teame, et head koolitused ei ole üldse odavad ning nendeks asutuste eelarvesse planeeritud raha ei ole nii palju, kui tahaks. Seni ei ole aga seda olnud, et oleks tuldud teatega, et raha on nii vähe, et mõni asi jääb tegemata."
Lisaks on palju peetud arutelusid, kuidas ühe või teise asutuse tööd korraldada ning mida saaks teha näiteks kahasse. Koondamised abilinnapea kinnitusel allasutusi ei ähvarda.