Andekus, töökus ja julgus tegid Viljandi tüdrukust kuulsa moemaja aksessuaaride peadisaineri. Näputäis õnne oli ka

Mirja Pitkäärt on Londoni ja Pariisi kaudu jõudnud Milanosse, kus töötab maineka ​Jil Sanderi moemaja aksessuaariosakonna peadisainerina. Ta ei välista, et võib kunagi olla vabakutseline ja elada Eestis. Foto: LORENZO PERROTTA

Mirja Pitkäärt ja temast kaks aastat vanem õde Kadri kasvasid Viljandis hubases kodus. Paalalinna gümnaasium oli sealsamas lähedal, nii et lühikest kooliteed hakkasid tüdrukud iseseisvalt vudima varakult – kohe, kui vanemad olid veendunud, et sõidutee ületamine on selge.

Isa Kaido ja ema Virve Pitkäärt meenutavad, kuidas ümbruskonna lastest kujunes tore sõpruskond. Kui tulid moodi noorte pidžaamapeod, korraldasid Mirja ​ja Kadri neid kodus koos sõbrannadega. Suur tuba jäi neidude päralt ja vanemad tõmbusid diskreetselt teisele korrusele.

Huvitaval kombel oli just tehnikaülikooli haridusega isa see, kes tütred kunsti juurde juhatas. Kaido Pitkäärt oli ise noorena joonistanud ja maalinud ning õhutas ka tütreid sellega tegelema. Kõik kunsti õppimise võimalused, mida Viljandi pakkus, kasutati ära. Tüdrukud olid võimekad. Kadri meenutab, kuidas kunstiõpetaja temalt gümnaasiumi lõpus küsis, kas ta läheb kunsti edasi õppima. "Mul ei olnud julgust. Kartsin, et ma pole piisavalt andekas."