/nginx/o/2025/03/12/16708774t1hc204.jpg)
/nginx/o/2025/03/12/16708773t1h2595.jpg)
Ma olen see, kelle olemasolust teatakse, kuid mind ei kasutata. Olen Viljandi ilmselge, kuid rakendamata võimalus. Ma võiksin muuta Viljandi ajutisest peatuspaigast kohaks, kus luuakse kustumatuid elamusi. Praegu olen siiski vaid vaikselt sosistav võimalus.
Igal sügisel olen ma lootusrikas. Viljandisse saabub üle 100 uue noore, kellel silmad säravad rõõmust, et saab oma tudengielu kogeda Viljandis. Nad toovad endaga uued mõtted, loovuse ja energia. Enamik neist ei jää siia linna püsima. Nende saatus on määratud ja nad lahkuvad nelja aasta pärast, kui õpingud lõpevad. Kuhu nad lähevad? Tallinn, Tartu, Berliin, Kopenhaagen, Pariis, Rooma, London … Ja jälle on möödunud aasta, mil minu vaikset sosinat pole kellelgi olnud aega kuulata.