REPLIIK ⟩ Piki järve Viiratsi poole

Kaie Mölter  Foto: Elmo Riig

Kalendritalv hoiab külmakraade veel üksnes öösiti. Päevad on juba mitu nädalat olnud üsna kevade nägu. Pühapäeval juhtusin nägema üht üksikut sookurge Viljandi järve kohal Viiratsi poole lendamas. Silm ei seletanud kaugenevat lindu juba ammugi, ainul kluu-kluu-häälitsus andis märku, et seal kusagil ta on.

Peagi saabuvad kiivitajad, põldlõokesed ja haned, nende järel laululuiged, metsvindid, kuldnokad, valgepõsk-lagled ja pardid. Ornitoloogiahuvilised kibelevad loodusesse linde vaatlema, määrama ja loendama. Mõned teevad seda fotograafiahuvist, teised jälle, et kogutud andmeid päevikusse koguda või ka linnuteadlastele analüüside ja üldistuste tegemiseks saata. 

Ja ehkki rändlindude jälgimine võib vaatlejaid ka ärevaks teha, sest paljude lennuaeg on talvele lähemale tulnud, pakub looduses tiivuliste vaatlemine meeltele puhkust ja kasvatab kannatlikkust. Õppida välimuse ja laulu järgi selgeks üks uus linnuliik, on äge tunne. Hea, kui leidub inimene, kes oskab õpetada. Tänapäeval oskab muidugi aidata ka tark mees taskus, kui on küsimusi ja huvi teada saada.