Kas lagunenud kindlus, kuhu suviti koguneti pidu pidama, võis olla ligi tuhande aasta tagune Viljandi?

 Abū ‘Abd Allāh Muḩammad al-Idrīsī oli ülikusoost araabia geograaf ja kartograaf, kelle kirjeldatud lagunenud kindlust sisaldavat FLMUSi nimelist paika on peetud Viljandi esmamainimiseks. Foto: Elmo Riig

XII sajandi muslimist maateadlase, Sitsiilia kuningat Roger II teeninud Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī teos "Nuzhat al muštāq f ī iḫtirāq al-ʾāfāq" (lühendatult "Nuzha" või "Rogeri raamat") kirjeldab kogu toonast tuntud maailma. Aastaid on peetud just seda teost ajaloos esimeseks, mille on mainitud nii Eestit kui Tallinna. Kas "väike linn, mis on nagu suur kindlus" QLŪRY (või QLWRY) tähendas Tallinna ehk Kolõvani või FLMŪS-i​ kindlus Viljandit, nagu seda on arvatud?  

Ajaloolase ja arabisti Üllar Petersoni ja filoloog Helen Geršmani teos "Jalutuskäik maailma äärealadele" võtab ette põneva arutluse, mis on Euroopas käinud aastasadu ja Eestiski vähemalt sajandi. 

Üllar Peterson, millega Muḩammad al-Idrīsī ​teie tähelepanu köitis?