Hiljuti andis kirjastus Varrak välja põhjaliku «Linnumääraja», mille on kirjutanud ja illustreerinud kolm hinnatud ornitoloogi. Suure panuse selle raamatu eesti keeles ilmumisse andis Viljandimaal elav linnuteadja Olav Renno.
Uue linnumääraja tõlkimine võttis Viljandimaa mehel peaaegu aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tutvustuses on seda nimetatud kõige põhjalikumaks ja tänapäevasemaks eesti keeles ilmunud linnumäärajaks, mis sobib nii algajatele kui kogenud linnuvaatlejatele. Originaalis Rootsis ilmunud teatmik annab põhjaliku ülevaate Euroopa ja Vahemere maade lindudest.
Raamatu eessõnas kirjutab Olav Renno, et 30 aasta eest alustas tööd rühm teadlasi, keda juhtis rootsi ornitoloog, Uppsala ülikooli audoktor ja praegu Euroopa paremate linnutundjate hulka arvatud Lars Svensson. See võttis endale eesmärgi koostada ja kujundada uut tüüpi välimääraja.
Teose esialgne versioon ilmus 1999. aastal ning tutvustas rohkem kui 850 linnuliiki. Teksti ja kaardid on loonud Lars Svensson, piltide ja seletuste autorid on Killian Mullarney ja Dan Zetterström.
Teatmik tõlgiti kohe 13 keelde ning kümne aasta jooksul müüdi seda umbes 700 000 eksemplari. Samal ajal jätkasid autorid teose täiustamist.
2009. aasta kevadel ilmus teine väljaanne, mis on nüüd tõlgitud ka eesti keelde ja täiendatud siinsete andmetega. 445-leheküljelise teose eestindamist võib nimetada Viljandimaa linnuteadja Olav Renno möödunud aasta tippteoks.
Olav Renno, kui palju aega ja jõudu nõudis teilt selle mahuka teatmeteose eesti keelde tõlkimine?
Kõigepealt tuli kirjastust veenda selle Rootsis ilmunud raamatu eestindamise vajalikkuses ja näidata, missugused on selle eelised, võrreldes näiteks Lars Jonssoni «Euroopa lindudega», mille andis kolme trükina välja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Selleks kirjavahetuseks kulus mul mõni kuu.
Siis tuli Varrakul oodata emakirjastus Bonniersi litsentsi. Umbes aasta pärast seda, kui oli ilmunud ingliskeelne raamat, 2010. aasta oktoobri keskel sain ettepaneku hakata Lars Svenssoni linnumäärajat tõlkima.
Esialgu sooviti, et jõuaksin sellega ühele poole juba järgmiseks kevadeks, aga teaduskirjanduse tõlkimine ei lähe paraku nii ladusalt kui mõne romaani ümberpanek: nelja ja poole saja lehekülje peale kulus ikkagi 11 kuud.
Raamatu põhiautorid on rootslased. Mis keelest teie tõlke tegite?
Esialgu pakutud ingliskeelse variandi pidin paraku kõrvale lükkama, sest seal oli linnuliikide taust kohandatud Suurbritanniale. Paratamatult tuli mul pöörduda rootsikeelse algteksti juurde, mis kajastab eelkõige Läänemere maade olukorda.
Niisiis pidin värskendama rohkem kui 50 aasta eest professor Ariste loengutel õpitud rootsi keelt, mida olin vahepeal üpris harva kasutanud. Sõnaraamatu abil tulin tõlkimisega toime: grammatika põhikursuse olin ju varem omandanud.
Grammatikat tundes saab sõnaraamatu toel jagu mis tahes võõrkeelest.
Mitut võõrkeelt te valdate?
Loen ja kõnelen vene, saksa, inglise ja soome keelt, aga mul on tulnud hakkama saada ka rootsi, prantsuse ja poola keeles väljaantud kirjandusega. Mõne võõrkeele puhul on abi keskkooli päevilt meelde jäänud ladina keelest.
Kirjelduse järgi annab see käsiraamat teavet kõigi Euroopa, Põhja-Aafrika ja suuresti ka Lähis-Ida linnuliikide kohta. Kui paljusid ligi 900-st teoses käsitletud liigist võib kohata Eestis?
Eestis on neid kohatud 383 ning sadakond pole just igapäevased. Igal aastal lisandub nimistule kaks-kolm, keda siin seni pole nähtud, nii et uue, varasematest palju täielikuma linnumääraja ilmumine oli üsna tarvilik.
Kas teil oli õigus teha raamatusse täiendusi oma kodumaa kohta?
Jah, tohtisin seda teha küll, esmajoones esinemisandmete puhul.
Kas sellise teose tõlkija peab kindlasti olema ornitoloog?
Igatahes peab niisuguseid erialaseid raamatuid tõlkima sama ala teadlane: linnumäärajat ornitoloog, taimeraamatut botaanik ja nii edasi.
Mida sellest linnumäärajast eriti esile tõstate?
Seal on iga liigi puhul rõhutatud erilisi, talle ainuomaseid tunnuseid, mis on välja toodud ka joonistel ja piltidel. Illustratsioonid on seni ilmunud linnuraamatute omadega võrreldes väga üksikasjalikud ning tagavad liikide õige määramise ja äratundmise. Inimene peab tundmatut lindu vaid tähelepanelikult ja kannatlikult vaatlema.
Tahan loota, et siinsetel loodusehuvilistel tekib äsja ilmunud raamatu najal senisest veel suurem huvi lindude kui eluslooduse ühe värvikirevama, häälerikkama ja liikuvama lõigu suhtes ning vaatlused toovad kaasa rohket äratundmisrõõmu.
RAAMAT
«Linnumääraja»
• Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja.
• Lars Svenssoni tekst ja kaardid.
• Killian Mullarney ja Dan Zetterströmi pildid ja seletused.
• Pühendatud Peter J. Grantile, kelle osavõtt raamatu arendamisest katkes traagilise surma tõttu.
• Rootsi keelest tõlkinud ja eesti andmetega täiendanud Olav Renno.
• 445 lehekülge, kirjastus Varrak, 2012.
Allikas: «Linnumääraja»