/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2025/03/07/16701218t1hfa11.jpg)
Mulgi vallas lahvatanud poliittüli pole seniajani lahenenud, sest saadikurühmad pole omakeskis põhjalikult aru pidanud. Suuresti Isamaa erakonna valikust sõltub, kas märtsi lõpus on volikogu esimees endiselt Mati Ilisson või kerkib tema asemele keskerakondlane Imre Jugomäe.
"Suhtleme omavahel rahumeelselt ja teeme igapäevast tööd. Oleme kokku leppinud, et räägime edasisest siis, kui mõlemad meeskonnad on omavahel olukorda arutanud," lausus vallavanem, Isamaa esindaja Dmitri Orav läbisaamise kohta valimisliitu Meie Mulgimaa esindava volikogu esimehe Mati Ilissoniga.
Tema ütlemist mööda pole Isamaa tekkinud poliitilist olukorda veel analüüsinud, seega ei saanud ta pakkuda, kuidas erakonna meelest peaks valla juhtimisega edasi liikuma. Pealgi vajab ka Meie Mulgimaa tema sõnul aega, et lõplikku seisukohta kujundada.
See, kuidas vallavolikogu oktoobris ees ootavatele valimistele vastu läheb, selgub tõenäoliselt märtsi lõpus. Ühe stsenaariumi kohaselt avaldatakse Ilissoni vastu umbusaldust ja valitakse tema asemele opositsiooni langenud hiljutine vallavanem Imre Jugomäe. Orav jätkaks vallavanemana. On aga ka võimalus, et Isamaa ei hakka Ilissoni umbusaldama ning sisuliselt vähemusvalitsusega töötatakse sügiseni.
"Võimalikke stsenaariume on kindlasti rohkemgi," nentis Orav.
Veebruari lõpus algas Mulgi vallavolikogu istung sellega, et Keskerakond esitas umbusaldusavalduse volikogu esimehe Mati Ilissoni vastu ning seejärel oli Ilisson koos kahe kaaslasega oma valimisliidust vastu võimuliidu enda esitatud eelnõudele, mis eeskätt Isamaa ja Keskerakonna häältega vastu võeti ja mis avasid tee Abja gümnaasiumi hoone renoveerimisele. Istungi lõpus luges Ilisson ette oma valimisliidukaaslaste teravas toonis poliitilise pöördumise ja andis volikogule teada, et Meie Mulgimaa esindajad lahkusid vallavalitsusest. Päev hiljem ei osanud keegi vallavolikogust Sakalale öelda, kas Isamaa, Meie Mulgimaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna koalitsioon ongi enam alles.
Keskerakonna esindaja Imre Jugomäe enda volikogu esimeheks saamist ei välistanud. Ametlikke läbirääkimisi tema sõnul ei peeta, aga volinikud räägivad omavahel praegu palju. "Võimulepet kindlasti ei ole," lisas ta.
Ilissoni umbusaldamise mõte tekkis Keskerakonnal sellest, et Jugomäe hinnangul ei hakanud sügisel loodud võimuliit kuidagi tööle. "On arusaadav, et aasta enne valimisi loodud võimuliit ei saa võtta suuri ambitsioone, aga kui leppes on sisuliselt kaks punkti – Karksi kultuurikeskuse katuse uuendamine ja Abja koolimaja renoveerimine – ning siis hakkab üks osaline sellele vastu töötama, on midagi väga valesti," kõneles Jugomäe.
Et Keskerakond on nagu Isamaagi kõrgest hinnast hoolimata Abja kooli renoveerimise poolt, siis juhtuski, et tavaliselt võimuliidu olulisim dokument aastaeelarve võeti volikogus vastu opositsiooni häältega.
Kui Keskerakonna ja Isamaa seitse aastat püsinud liit sügisel lagunes, tõid isamaalased põhjenduseks etteheited Keskerakonna ühe liidri Peeter Rahneli tegevusele.
"Personaalküsimustega me ei ole üldse tegelenud," sõnas Jugomäe vastuseks küsimusele, kas Isamaa on seadnud võimuliidu taastamiseks Rahneli persooniga seonduvaid nõudmisi.