HELIR-VALDOR SEEDER ⟩ Eesti kestlik tulevik peab ka praegu meile kompassiks olema

Helir-Valdor Seeder Foto: Mihkel Maripuu

Juba pikemat aega on riigikogus arutusel olnud põhiseaduse muutmine küsimuses, kellel peaks Eestis olema valimisõigus kohalikel valimistel.

Arutelu vajadus tuleneb Venemaa vallutussõjast Ukraina vastu ja muutunud julgeolekuolukorrast, millele on tähelepanu juhtinud meie julgeolekuasutused, ning sellest, et riigikogu kuulutas Venemaa agressorriigiks. Samuti ei ole lõimumine, riigikeele positsioon ja eestikeelne asjaajamine kolmekümne aasta jooksul muutunud nii, nagu seda põhiseaduse heakskiitmisel loodeti.

​Enam kui seitsekümmend tuhat Eesti püsielanikku on võtnud hoopis Venemaa (agressorriigi) kodakondsuse, neil on lojaalsuskohustus Venemaa ees, neist paljud valivad samaaegselt Putinit Venemaa presidendiks ja Eestis kohalikke volikogusid ning osalevad kaudselt ka Eesti presidendi valimistel. Ligikaudu kuuskümmend tuhat inimest on kodakondsuseta endised Nõukogude Liidu kodanikud, paljud neist pragmaatilistel kaalutlustel, mis võimaldas neil vabalt liikuda Euroopa Liidus ja soodustatult ka Venemaale. Suur osa neist on tegelikult ka Vene kodanikud ja kahe passi omanikud.